Meie jalgpallipere peale turniiri viimast kohtumist.

Pühapäeval algas meie Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi jaoks juba kolmas suvine reis Saaremaale. Põhjus ikka üks ja ainus, toimus suur, 420 lapse ja 35 võistkonnaga suur suvine jalgpalliturniir, Saaremaa CUP. Meie U11 tiim osales kolmandal korral koguni 15 jalgpalluriga. Kokku aga oli meid Saaremaal vanemate, õdede-vendade ning vanavanematega üle 40 jalgpallisõbra.

Igal aastal on lisaks jalgpallile suur turniir koosnenud meil ka kultuuriprogrammist. Juba pühapäeval Saaremaale jõudes külastasime Saaremaa Zoo-d. Nii lastele, kui vanematele jättis loomaaed ja sealsed asukad kustumatu mulje. Oli palju vaatamist ja avastamist, igale lapsele kuulus rohkem silmi kindlasti oma lemmikutele. Asukaid oli palju ja erinevate loomade elust ja olust said lapsed palju teada. Siis seadsime sammud söögikohta, nimega Suur Tõll. Einestasime, lapsed said käia seal olevas basseinis ujumas, mängisid palli, hüppasid ja tundsid teineteistest ja suvisest Saaremaast suur rõõmu. Õhtuses programmis võttis meid vastu vihmane Kuressaare Linnastaadion. Seal kohtusid FC Kuressaare ja Pärnu JK Vaprus. Vihm ei peletanud lapsi ja vanemaid eemale, ikka tuli minna oma lemmikuid toetama ja oma sõpra Virgot platsile vaatama ja sõber Roccoga koos Vapruse laule laulma. Mäng oli äge ja lõppes 1:1 viigiga. Õhtul saime selle aasta ööbimispaigas Mändjala Puhketalus võtta sauna, sõime kõik koos õhtust ja laul kestis hiliste õhtutundideni. Esmaspäeval oli turniiri pidulik avamine. Olime taas oma klubi lipuga suures rivis ja rongkäik siirdus muusika ja hõigete saatel Kuressaare Linnastaadionile. Sellel aastal oli tee staadionini pisut teine ja uhkem, lapsed nägid Kuressaare linna ka kohtadest, kust seda veel ehk näinud ei olnud. Avamine oli tore, kõne pidas Saaremaa abivallavanem ja siis õhtu nael. Treenerid pandi suurte pallide sisse ja algas vägev mäng. Meie klubi treener Peeter tegi uhke mängu. Oli väga tubli, küll ta oli ka vahel pikali, kuid mängis väga aktiivselt ja pakkus koos teiste treeneritega vägeva etteaste. Ööbimispaigas olid aga õhtul laste karaoke etteasted. Väga paljud lapsed ja mitte ainult lapsed, vaid ka mõni julge ema astus oma lemmiklauluga meie jalgpallipere ette. Need olid nii vägevad laulud ja suurepärased esinemised, et võtsid kõigil jalad tammuma ja käed plaksutama, mõnel isegi pisara silma. Teisipäev oli pikem puhkepäev, kus käidi nii nagu iga päev, meres ujumas, tutvuti Kuressaare linnaga, rattaga sõitmas, võeti ette reis Sõrve tippu ja tehti palju muud põnevat. Õhtul korraldasid vanemad lastele põneva Aaretejahi mängu ning viktoriini. Meie lapsed on tublid ja taibukad. Kes soovis veel sauna ja kes tundis ennast hästi sõprade seltsis. Suurepärane seltskond sai grillida, söödi õhtust ja muljetati. Algasid ju ka paar päeva tagasi Olümpiamängud. Elasime valjuhäälselt kaasa nii Eneli Jefimova vägevale seitsmendale kohale, kui Kregor Zirki suurepärasele Eesti rekordile ja finaali jõudmisele. Kolmapäev oligi see päev, natukene ka kurb päev, kui tuli asjad pakkida ja koju sõita. Puhkus, ka nii võib seda reisi nimetada, hakkas läbi saama. Tõsi see on sest mitu vanemat ütlesid, et on ära unustanud, mis päev parasjagu on, kõik rõõm ja teineteisega koosolemine annab nii palju head energiat. Ja kindlasti on see reis Saaremaale meile mõnes mõttes olulisem ka kui jalgpallimäng. Me oleme koos, nii saame rohkem sõpradeks, kaaslast toetada, isegi kuulata muret, mida ehk tavalisel päeval, pidevas igapäevases kiiruses ja tormamises teineteisele ei räägiks. See on väga tähtis. Kuid sport ikka ka:

Ja jalgpalli mängisid lapsed ikka ka ja väga tublilt. Turniiri esimeses kohtumises oli meil tegu mängu sissesaamisega. FC Kuressaare Kollane oli meie masti tiim, keda tegelikult oleksime pidanud võitma. Vähemalt viik oli õiglane tulemus. Kuid tabelisse läks 0:1 kaotus. Ehk olime hajevil ja ei suutnud mõelda veel mängude peale nii, nagu pidanuks. Lisaks oli vastaste värav, meie väga lihtne aps. Teine kohtumine algas kohe tõsiselt paremini. Hommikune kohtumine teisipäeval Saku Sporting Valge vastu andis mõista, et meie lapsed oskavad mängida. Sööt liikus ja saime teha kuuikute vahetusi. 10:1 võit oli kerge, kuid midagi saime ikka kaasa võtta. Kasvõi suure kotitäie enesekindlust. Seda läks vaja just Saku Sporting Sinise vastu. Väga tugev tiim. Kahjuks tuli vastaste värav juba mängu 30 sekundil ja see lõi koheselt ka rütmi sassi. Just selles mõttes, et olime kohe tagaajajad, mitte vastastega võrdselt esimese värava püüdjad. See on konks, mida peab arvestama. Selleks tuleb kohe valmis olla, ründajad oma momendid ära lööma ja kaitsjad esimesed 7-8 minutit, kui on väga võrdne mäng kindluse kätte saama. Siis lõid vastased ka 0:2, kuid vastasime kohe 1:2. Meil oli momente palju, ehk oli see viimaste aegade parim mäng üldse sellelt tiimilt, kuid me ei löönud ära. Lõppseis 1:3 ja turniiril kolme hulka pääsuks tuli teisipäeva hommikul võita FC Kuressaare Sinist võistkonda. Oi-Oi!! saab selle mängu kohta ainult öelda. Nii nagu poisid esmaspäeval, nii nüüd kohe taas-Väga Hea Mäng!! Treeneri meelest. Treener kasutas ainult põhikuuikut ja edasi oli plaan selline, kui saame võidu, siis olenemata sellest, et oleme 1-3.koha mängudes, saavad kõik kuuikud ja ka nooremad lapsed võrdselt mängida. Olime aktiivsemad, söötsime hästi. Meie kaunis kombinatsioon ja olimegi 1:0 juhtimas. Rütm oli meie käes. Kuid nii nagu palju kordi jalkas, selle võib sassi lüüa lihtne eksimus. Lastel ikka juhtub. Kahjuks tuli tagant kõrge pall ja põrge üle pea, ning oligi 1:1. Saime häid momente, midagi pole teha-Ei Löö Ära.!! Kiirustame, ei peata palli siis kui vaja ja esimeste puudete löögid, või lausa möödalöögid lendavad kosmosesse. Kahju. Teine poolaeg aga jääb pikalt meelde, kohe esimesel minutil saime heast kohast löögile, pall põrkab latist ja paljude pealtvaatajate arvates ka latist sisse, sealt välja, kohtunik ei lugenud..Siis suur pusimine vastaste värava all. Vastaste väravavaht kukkus palliga väravasse...taas ei lugenud kohtunik väravat. Väga ülekohtune otsus. Ka vastaste treener tuli kohe minu juurde ja lausus, et oli kindel värav. Vastased saavad veel meie lohakusest 1:2 ja seis on hapu. Ideed hakkavad otsa saama, teeme ees ka positsioonide vahetusi, kuid ei ole õnne, löögid lähevad vastu väravavahti või kutid löövad ikka esimest puudet ja mööda. Kahju 1:2 kaotus ja oleme esikolmikust valusalt väljas. Lapsevanemad on hullumas, laste treener saab elu esimese, 30 treeneriaasta kollase kaardi, kui pööras tähelepanu sellele, et kohtunik peab mänguga kaasa liikuma... Kurbus ja lihtsalt väga kahju. Kuid tõsi, meile tehti liiga, kuid me peeame ka ise olema juba mehed ja oma võimalused ära lööma. Nii see on. Jalgpall on imeline mäng ja pakub väga palju emotsioone. See annab nii palju õppimist ja võimalusi paremaks saada nii mängus, elus, koolis, sõpradega suhtlemisel ja igal pool. Kolmapäeval teeme tulise 4-5. koha mängu Saku Valgega ja võidame 5:0. Mängivad enamuse kohtumisest meie nooremad mängijad. Meil on koosolekud ennem ja peale igat kohtumist. Õhtul tegime veel suure koosoleku, kus pöörasime tähelepanu olulistele nüansidele ja eriti ka sellele, et kaaslast tuleb väljakul heade sõnadega saata, mitte kurjade sõnadega nutma panna. Kuid kokkuvõttes-Ikka ja jälle-LLJK! See kambavaim on eriline ja säilib ning viib edasi.

Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi osales Saaremaa CUP turniiri: Eliisabet, Keron(2 v), Mattias(5 v), Thomas( 2 v), Robert(2 v), August( 1 v), Karl-Sander(2 v), Kairon Omar(1 v), Rasmus( 1 v), Robben( 1 v), Aleks, Randar, Tarvi, Marten, Rannel, 

Turniiril oli meil ka uus liige. Meie suvine LLJK jalgpallur. Itaalias, Scuola Calcio Atalanta B.C. treeniv ja mängiv Thomas Villa. Ta sobis hästi tiimi, oli väga tubli. Silma paistab hea tehnika ja löök. Kohe sõbrunes ta meie lastega ja kõik päevad möödusid sõbralikult. Tal on nüüd Eestis üle 40 sõbra juures. Tuleval suvel taas. Viimase turniiripäeva hommikusöögil kinkisime Thomasele meie klubi lipu. Ta viib selle Itaaliasse ja räägib kui tublid on meie jalkalapsed ja kui sõbralikud nende vanemad. Suur tänu ka Anneli, Thomase ema, kes sa lubasid oma lapse meie tiimi ja kes sa ise ka suure Saaremaa reisi kaasa tegid.

Suur tänu kogu meie jalgpallipere liikmetele. Suur tänu toetajatele! Imeline reis annab terveks aastaks jõudu ja energiat jätkata ja teha ikka seda tööd meil kõigil. Suurepärased emad, kes valmistasid sööke ja olid igal pool abiks, suurepärased isad, kes aitasid igal sammul, grillimeistrid ja autojuhid. Oleme vägev tiim-LLJK!!