Tänases Eesti noorte meistrivõistluste mängus läksime julge mänguga noolima võitu! See ei olnud kaugel!!!

2019 aasta EMV mängus kohtusid meie U14 poisid võõrsil Läänemaa JK võistkonnaga. Alates 2018 aasta maist olid kõik meie kohtumised Läänemaa JK 2006 võistkonnaga lõppenud positiivselt. Nii EMV mängud, kui erinevatel turniiride omavahel kokku minnes. Tänane mäng Eesti meistrivõistlustel oli meile hooaja teine ja oodata võis võrdsete meeskondade kohtumist. Eelmise mängu Keila JK vastu olid poisid kenasti mällu jätnud, uude mängu kaasa võtnud iga poiss endale vajaliku ja tähtsa, ning puhtalt lehelt saime alustada tänast kohtumist.

Treeneri poolt pakutud 4-4-2 formatsiooniga olid poisid nõus ja nõus töötama vastavalt kokkuleppele. Kindlalt saime tõdeda, et läheme mängu võitma, sest usk ja oskused võisid seda lubada ja ka selline seis seda võimaldas. Teistpidi oli võimalus ka veidi alt minna, kuid treener usaldas poisse mängima selliselt. Kokkulepped olid selged-iga poiss pidi saama ennast läbi tahte ja võitluse esitleda. Need võimed, mis igal noorel mängumehel sees, tuli välja mängida, olgu siis lõpptulemus milline tahes. Meie asetusele andis selge lootuse ka väljaku väiksus võrreldes Keila väljakuga. Selgelt kitsam väljak lubas ründavalt mängida ja keskväljalt ühe mängija puhtalt ründesse lisaks tõsta.  

Mäng algas väga erinevalt eelmise mänguga. Nüüd, kus meil keskväljal poisse eelmise mänguga võrreldes üks vähem suutsime ikkagi väga palju keskvälja kontrollida ja seal palle võita. Läbi selle tekkis meil ka võimalusi ründesse minekuks ja kiiresti palli ründesse nii äärelt, kui keskelt viia. Kui ka mõni pall keskväljalt läbi lipsas, olid kaitsjad, just Joonas ja Timmo kohe jaol ja likvideerisid olukorrad. Just sellega et ei lasknud kõrgetel pallidel tekkida maapõrget, vaid kohe esimese puutega suudeti pall tagasi ajada. Rünnakule suutsime minna, aga rünnakute lõpetamine oli siiski veel puudulik. Esimesed võimalused hakkasid tekkima siis, kui mängitud oli 10-15 minutit. See tähendab, et poisid vajavad sisseelamiseks aega. Kuid mänguks tuleb valmis olla kohe!!! Usun, et ka see pool tuleb ajaga järgi. Usk peab suurenema, kui juba võidad keskelt palle ja oled keskväljal peremees, peab usk rünnakute lõpetamisest olema suurem ja usk väravalöömisest veelgi suurem. Järjest said löögile Jass, Geron, Paul, Raikko, lõpuks ka Keiro latti. Ükski mäng aga ei kulge ühe võistkonna täielikul dikteerimisel, eriti võrdsete vastaste puhul. Läänemaa JK vajas kahte minutit, et lüüa kaks väravat. Sellel korral eksisid just kaitsjad. Väikesed libastused ja olukordade valesti hindamised ja polegi rohkem vaja. Kuid see kõik on õpitav, just treenitav ja õpitav, see mille peame edukalt sellel hooajal läbima-suure jalgpalli õppeprotsessi. Iga mäng on nagu koolieksam, peame õppima ja iga jalgpallur tõmbab igas mängus pileti ja saab sealt teada oma kohustuse/ülesande, mis tuleb siis edukalt sooritada. Seletatult tähendab see seda, et treener paneb poisid erinevatesse olukordadesse ja see ongi igas mängus poisile uus pilet. Esimese poolaja lõpus saime taas ääre jooksma. Tegime seda tegelikult mõlemalt nii Jassi, kui Raikko poolt korduvalt ja hästi. Kuid viimasel poolaja minutil kandis see alles vilja, Jassi kena löök taha posti vähendas kaotusseisu 1:2-le.

Poolaja jutud olid lähtuvalt meie poolt löödud väravast ja selle mõjust, kuidas see võib ja peab aitama uut poolaega alustada. See on tegelikult tohutult suur moraalne kapital ja psühholoogiline eelis. Samuti ikka see tahtmise pool, jätkata seda, mida esimesel poolajal tehti-iga poiss andis endast palju ja parima. Poisid mängisid hästi, tuli leida kuskilt see väravalöömise suurem realiseerimine. Mäng näitas, et see oli meil sees tegelikult olemas.

Ja just nii ka teine poolaeg algas. Teist mängu järjest näitab Geron suurepärast kaitsest ründesse tõusu ja see tõi edu. Umbes 20 meetrilt sooritatud löök leidis tee väravasse- 2:2!! Ei lähe palju aega edasi, kui taas saame just hästi tegutsenud keskväljal võita palli. Kiire ründesse minekuga teenime karistuslöögi täpselt kastijoonelt. Palli taha astub Keiro ja suurepäraselt sooritatud karistuslöök lendab üle müüri väravavahile püüdmatult võrku. Oleme löönud kolm väravat järjest ja 0:2 kaotusseisust 3:2 eduseisu mänginud. Sellega just tõestanud, et saame hakkama iga olukorraga, kui oleme mängulainel ja täidame kokkulepitut.  Nii Eric, kui Paul ja alla sügavale appi tulnud Keiro võidavad keskväljal palju kahevõitlusi. Rünnakud- Üks ohtlikum, kui teine. Head olukorrad on Raikkol, suurepäraselt valib kohti rünnakul Ats, kelle löögid nati mööda ja väravahi kätte vuhisevad. Äärekaitsjad Geron ja Kenneth mängivad tõusvas tempos ja hoolega oma ääri valvates. Kui esimesel poolajal lähevad nad natukene oma positsioonidest välja, siis nüüd saavad kenasti hakkama. Vahetustest väljakul käinud poisid on samuti tublid. Mitmeid häid ja väga häid tõrjeid tegi väravas Ken. 15 minutit ennem lõppu, mängu 55 minutil meie mäng laguneb. On lohakaid pallikaotusi, millest vastased kiired kontrarünnakud ülesse saavad võtta. Sellega alustavad samasugust tulevärki vastased. Kui meie lõime järjest kolm, siis vastased suutsid samuti järjest skoorida ja seda neljal korral. Mis tähendas numbriliselt 3:6 kaotust, numbriliselt, aga mitte mänguliselt. Kuid just nii see on, kord üks, siis on teravam teine, väike väsimus, kohtade vale valik, otsuste mitte õige hindamine jne. Nootejalgpall selline on. 

Taas saan aga 3:6 kaotuse kohta öelda, et hirmsasti see mulle meeldis, mitte kaotus, aga: nii palju oli näha väljakul seda, millest treenimise ja võistlemise korral saame jalgpallist rääkida, päris jalgpallist. Pääseks juba õue treenima, saaksime tunda ennast ka treeningutel jalgpalluritena.

Positiivne märk on kindlasti ka see, et väravad lõid kõik kolm erinevat mängijat. Eelmise mängu väravaga on neid kokku neli ja skoorinud on neli erinevat jalgpallurit.

Kõik jalgpallurid, kes alustavad varumeestepingilt, teevad seda hoopis teise olekuga, kui eelmisel aastal. Hea on kuulata seljataha, kuidas pingil käib arutelu ja analüüsimine, see on midagi uut ja väga olulist. Mängija väljakul annab endast kõik väljakul, mängija pingil hoiab ennast seda energiat väljakumängijalt vaadates nn "soe", et siis võimalusel ise sekkuda ja seda siis ise edasi andes. Jalgpall on meeskonna mäng ja kõik on samas üks tervik. Positiivsus tuleb, kui energia on pidevas liikumises. Lapsed ise peavad positiivse suhtumise ja teineteise austamisega seda looma. Meie meeskond selline kindlasti ka on!!!

Kiitus poistele: Ken-Indrek, Timmo, Ats, Raikko, Geron, Jass Jasper, Paul, Kenneth, Kert-Kristjan, Taavi, Kevin, Eric, Kaarel, Joonas, Keiro, Charli.

Kohtumise numbrid olid ülivõrdsed, kui mitte arvestada mänguskoori.

LJK-LLJK: 6:3

Karistuslöögid: 2:2

Nurgalöögid: 6:6

Löögid raami: 11:10 sh. väravad 6:3