Klubi naiskond Nõmme Unitedi vastu.

Tallinnas Männiku kunstmurustaadionil kohtus meie klubi Rahvaliiga naiskond pühapäeva hilisõhtul Nõmme Unitedi naiskonnaga. Tegemist oli Rahvaliiga A-tasandi alumise risti teise kohtumisega. Teatavasti oli Lihulas 08.septembri mäng lõppenud meie 27:0 võiduga. Seega oli ennem kohtumist üsna selge, et just meie tiim saab sellest paarist viienda koha kohtumisele. Muidugi on jalgpall ümmargune ja juhtuda võib igasuguseid asju, kuid selge on ka see, et meie naised ei lähe mitte kunagi mängima sellise suhtumise nagu tegid seda nõmmekad Lihulas. Naised tegid taas hea partii ja võitjas ei olnud mingit kahtlust. Võistkonna kapten Janet toonitas naiskonna head kaitsemängu ja ühtekuuluvustunnet. Kogu kohtumine oli vastaste väljakupoolel ja Janet ise väravas sai seega naiskonda tagant juhendada ja innustada. Ta kiitis naiste head mängu kaitses ja väga head söödumängu ründes ning rünnakute lõpetamist. Kohtumises lõime neli väravat. Karin tegi seda kahel korral, Jana ja Ene mõlemad ühel korral. 

Kogu Rahvaliiga meistrivõistlused, nii sees, kui väljas on näidanud, et me oleme saavutanud teatud kvaliteedi. Nüüd, vaadates vastu uuele hooajale, peaks olema järgmine samm ja eesmärk mängida medalitele. Selleks peame säilitama tuumiku ja alustatud tööd jätkama. Algus on naistel käima lükatud, säilitada tehtud on raske, kuid kindlasti võimalik!! Selleks on vaja kindlasti rohkem ühistreeninguid. Kuidas seda organiseerida, selleks peab ehk kogu tiim maha istuma ja otsusele jõudma. Treening on ikkagi kõige alus. Praeguses olukorras on selge, et meil on olemas hea võimekus. Ja trennidega saaksime selle võimekuse tulemuseks realiseerida. Rahvaliiga nimetus peaks tähendama selget rõõmu jalgpallist. Kuid kui vaatame otsa ka meie võistkonnale, siis rõõm kaob ära ja kananahk tuleb ihule. Nimelt oleme sisehooajal kaotanud kaks naismängijat enneolematute vigastuste tõttu. Kui naistel lähevad ristatisidemed, siis need on juba vigastused, mis ei tohiks Rahvaliigaga kaasas käia. Kuid ilmselt on selleski mängus panused kõrged. Ega kaotama ei lähe keegi. Ja tasegi on kõrge, usun, et ka meie naiskond mängiks väga võrdselt näiteks Naiste II liiga satsidega. Teine teema on play-offi kohtunkud. Väga halb mekk jäi play-offi esimesest kohtumisest. Miks peab olema litsentsiga kohtunik mängul, kui tulemuseks jääb 27:0!! Selle mängu võiks ka treener, või kuskil mängiv mängija ära vilistada. Teadmiseks: Olime kohtuniku leidmiseks meie mängule püsti hädas. Hea sõber Mart Paumäe jooksis ja sõitis rattaga Pärnus kaks päeva, et leida meie sellele ülisuure skooriga kohtumisele kohtunik. Kuid nii see on. See ei vähenda meie naiste tublidust ja mängija-sportlane ei ole süüdi. Olen igal korral kirjutanud-On väga hea tunne ja suur rõõm, et meie klubil on naiskond. Naiskond, kes lihtsalt ei eksisteeri, vaid kellel on oma toetajate ring, fännibaas, sotsiaalmeedia kanalid ja mis kõige tähtsam, sportlik võimekus! Ootame juba viienda-kuuenda koha mängu Põhja-Tallinna JK Volta vastu. Mäng toimub 08.oktoobril kell 17.00 Lihulas.