Noored jalgpallurid koos treeneritega peale mängu
Teisipäeval toimus Risti kooli spordihoones järjekorras juba teine Lõuna-Läänemaa JK ja Risti/Nõmme Kalju noorte sõpruskohtumine jalgpallis. Esimene säärane sai toimuma Lihulas 21.novembril. Seega täpselt kolm nädalat hiljem sõitsime nüüd meie Ristile sõpradele külla. Kaasas taas suur hulk lapsevanemaid ja lisaks veel nende poolt külakostiks valmistatud imemaitsvad kringlid. Ristil võtsid meid vastu sealsed rõõmsad jalgpallurid ja nende vanemad. Rõõmsal ilmel tuli meile vastu, käsi teretamiseks ootel ka Risti poiste uus treener Igor Subbotin. Kõik selline sõbralik vastuvõtt pani aluse vägevaks jalgpalliõhtuks.
Meil oli täna kaasas 9 jalgpallurit. Soov oli kaasata 13 mängijat, et teha kolme nelikuga vaheldumisi vahetusi. Kuid haigused on praegu väga määravad ja saime teha tiimi nii, et platsil on kokku kaks nelikut ja väravavaht. Mänguajaks leppisime vastaste treeneriga kokku, et see kestab natukene üle tunni. Kid siis lisasime poiste suurele tuhinale toetudes veel kümme minutit. Siis aga, kui olime mänginud juba üks tund ja 15 minutit, pikendasime mõlema tiimi poiste tahtmisele mänguaega veel 10 minuti võrra. Seega mängisime kokku üks tund ja 25 minutit. See on saalijalgpallis väga pikk aeg ja nõuab kõvasti vastupidavust. Meie eesmärk tänases kohtumises oli anda väga palju ja võrdselt mängupraktikat. Kohe esimeste viieminutiliste settidega oli eesmärk saavutada kindel rütm. Nelik sisse-nelik välja. Esimesed kolm setti mõlema neliku: Robert-Romet-Kaarel-Keron ja August-Rio-Tarvi-Jan-Robin poolt saime asjad väga hästi jooksma. Vastased läksid küll juhtima, kuid meie poisid olid mõlema neliku poolt väga resultatiivsed. Käis ladus ja kiire söödumäng. Alates neljandast setist oli nõue väravavahile ja kaitsjatele mängida kõik tagumised pallid ainult maast. Sisse lipsas küll ka nati söödupraaki, kuid me mängisime ja soovisime mängida maast. Ei saa ju saalis kogu aeg palli pikaks lüüa ja siis loota juhusele. Peame õppima ka surve all seda tegema ja saime sellega hästi hakkama sest söötudega tagant alustades jõudsime ka rünnaku viimase etapini-löögile väravale ja ka mitme väravani. Seitsmendas setis alusasime vahetustega nii, et mängisid erinevate nelikute kaitsjad ja ründajad. Selleks, et kõik lapsed saaksid olla kõigiga koos platsil. Kuna vastastel oli kolm nelikut, siis nemad kestsid ka füüsiliselt paremini. Meil tekkis peatselt ka väsimus, mis andis tunda ka tablool. Olime kuueväravalise eduseisu suutnud viigiks lasta ja isegi vastastel õnnestus üheväravaga juhtima minna. Väljakul oli tunda ka natuke paanikat. Füüsisega väsib ka vaim ja õigete otsuste tegemine on sellega seoses häiritud. Tegime siis ka väravavahi vahetuse, kui raami läks Kaarel ja tema koha platsil võttis üle Omar. See käik tõi kuidagi uut hingamist ja saime kontrolli mängus tagasi. Kohe tulid ka väravad. Kolmandaks vahetustemooduseks oli viimasel kolmel setil üksikvahetused, kus pingilt tõusid poisid kindlatesse positsioonidesse, koos kindlate ülesannetega. Eesmärgi-palju mänguaeg, said kõik poisid. Ja kõik olid väga tublid. Nii meie, kui ka vastased. Mõlema tiimi poisid lugesid ka väravaid ja 19:17 seisuga tunni ja 25 minutilise mängu järel saime napi paremuse. Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi esindasid: Kairon Omar, Kaarel Maiko, Jan-Robin(1 värav), Romet(11 väravat), Robert(4 väravat), Romel Rio(2 väravat), August, Tarvi. Üks oli vastaste omavärav.
Pärast kutsuti kõik jalgpallurid ja lapsevanemad mõlemast tiimist laua juurde. Lauad olid kaetud kõige hea ja paremaga. Saime näksida, juua ja muljetada sõpradega mängust. Siis rivistati poisid ülesse ja sealne lapsevanem Elis ja treener Igor autasustasid kõiki mängijaid medalitega. Tehti ühispilt ja lepiti kokku, et sellised sõprusmängud jäävad neid kahte tiimi pikaks ajaks saatma.
Suur tänu lapsevanemad Külli, Kadri, Riina, Siret, Rando, Kalmer, kes te kaasas olite, küpsetasite ja lastele toetust avaldasite.
Suur tänu COOP Lihula võistlussõidu toetamise eest.