Raamatu autor tänab meie ühte kangelast Gert Oosimit laste kõrgushüppevõistlusel 2018 aastal.

Foto: Urmas Lauri

Haapsalus esitleti 17.detsembril äsja trükist tulnud mahukat spordiraamatut "Läänemaa kergejõustiku ajalugu 1920-2023". Loomulikult on Läänemaa ka Lihula, loomulikult on see ka Virtsu, Metsküla, Kasari, Tuudi ja kõik meie teised asulad ja külad. Mis sest, et millagi alustas meie kodukant uut elu Pärnumaa koosseisus. Ajalugu aga ei muuda miski ja nii oli minu kui autori kohus ja väga meedliv töö kirjutada raamatusse ka meie kodukandi spordisangarid. Lisaks ajaloo osasse veel ka meie laste ja noorte sajad tulemused erinevatelt võistlustelt läbi saja aasta. Väga tähtsal kohal on raamatu kolmas peatükk ajaloo ja persoonilugude kõrval, see on edetabelite koht. Ka seal on meie koolide lood sees. Eraldi nii Kasari, kui ka Lihula koolide rekordite edetabelid ja paljude võistluste tulemused. On väga hea meel, et sain oma kodukandi kangelased raamatusse kirjutada. Nad on kõik olnud erinevatel aegadel meie erinevate põlvkondade noortele eeskujudeks. Suured nimed kergejõustikus ja spordis üldse. Oli hea ja samas raske pugeda nende hinge, tunnetada seda, mida nad tundsid ise sporti tehes. Kes oli aidatud tippsportlase tee ukseni, kuid kes seda lahti ei löönud, kuid ka need, kes sealt suure sammuga sisse astusid. Juba kaheksa aastat tagasi, kui valmis Lõuna-Läänemaa kõigi aegade kergejõustikiu edetabel, tarretusin, nähes neid numbreid ja tulemusi, mida kunagi meie staadionitel või külaplatsidel aastakümneid tagasi näidati. Nüüd on vapustus veelgi suurem. Meil on läbi aegade olnud suurepärased kergejõustiklased. Õpetajana ei tohi nii kirjutada, kuid osa tulemusi paistavad sellised, et neid vist ei ületa mitte kunagi, mitte keegi...Raamatu endaga saab tutvuda õige pea juba ka Lihula ja Virtsu raamatukogudes.

Meie oma sangarid, kelle iga lugu on erinev, kuid, kes on suurte tähtedega kirjutatud meie ajalukku. Lõuna-Läänemaa spordilukku. Väike ja lühike kokkuvõte siin.

Aleksander Kreek. Meie ja kogu Läänemaa suurim kergejõustiklane läbi aegade. Euroopa meister 1938 meeste kuulitõukes ja paljude teiste tiitlite omanik. Lugemist nii tema sportlasteest, kui ka tema elust üldse on väga huvitav. Järgmisel aastal toimuvad Lihulas juba kümnendad Aleksander Kreegi mälestusvõistlused kuulitõukes.

Või näiteks Aksel Karl Kuuse. Kes tegelikult on ju sündinud 1913 aastal Sipa mõisas. Jõudis kõrgushüppes Berliini Olümpiamängudele ja jagas seal 1.90-ga 10.kohta.

Samamoodi Kirblast pärit vennad Voldemar ja Robert Soostar. Üks vend kuulitõukaja, teine aga suurepärane sprinter, kelle tulemused meie kõigi aegade edetabelites veel kindlalt esiotsas.

Luigi Koik-Tegelikult Lihula kergejõustikule alusepanija. 1928 aastal Juurus sündinud õpetaja tuli Lihula kooli tööle 1948 aasta 25 septembril. Töötas siin ühes ja samas koolis üle 50 aasta, ehitas staadioni, pani käima kogu Lihula spordi. Saame lugeda ka tema tütre Katri meenutusi.

Hillar Laos, 1945 aastal Järisel sündinud sportlane. Hillar oli õpetaja väga pikalt paljudes meie koolides. Töötas direktorina Virtsu koolis. Eriline on fakt, et ta on meie edetabelis sees koguni kaheksal erineval kergejõustikualal. Ta oli Haapsalu rajooni kiiremaid sprintereid 50 aastat tagasi.

Alakülas sündinud Rein Aule on Lihulast sirgunud spordipedagoog. Kooli ajal, koduses Lihula Keskkoolis õppides, alustas treeninguid Luigi käe all ja oli väga heal tasemel heidetes-tõugetes. Ta hoiab enda käes siiani mitmeid Lihula kooli kergejõustikurekordeid. On alati olndu abiks A.Kreegi ja ka teiste Lihulas toimunud võistluste läbiviimisel.

Näiteks Peep Jõevee Kullamaalt ja Tõnu Tilk Haapsalust tegid oma elu parimad tulmused siin õppides või töötades. Peep jooksis oma 800 m ja 1500 m rekordid Lihulas õppides ja Tõnu odaviske ühed parimad tulemused sündisid Virtsus treenerina töötades.

Õpetaja Eha Aare tuli Lihula Keskkooli õpetajaks 1983 aastal. Ta on selle raamatu autori esimene treener. Hiljem jätkas ta treeneri ja õpetrajana tööd Virtsu koolis. On ise olnud väga hea kaugushüppaja-tippmark 5.45. Lisaks kasvatanud palju häid noorsportlasi.

Merike Õunpuu on meie Tuudilt pärit kiirjooksutäht. Ta tuli juba 14 aastaselt Eesti täiskasvanute meistriks ja kuulus Eesti koondisse. Tema lugu on väga huvitav-tema tee sporti ja selles olemine. Nüüd elab Merike Sveitsis.

Ja teine meie väikekohast, Kasarilt pärit sportlase lugu on natukene traagiline. Kersti Tiirats oli meie lootustandvaim staier 1980-te alguses. Ta jooksis selliseid aegu 800 ja 1500 meetri distantsidel, millega ka praegu võidaks Eesti noorte MV kuldmedaleid. Kuid nii nagu ikka, ei lähe kõik nii nagu soovitakse.

Gert Oosim on ehk isegi meie suurim..Kuidas võtta. Kui noormees jookseb 16 aastaselt 400 meetrit ajaga 49,4, siis ju võib unistada Olümpiamängudest. Või kuidas? Gert oli meie aja suurim sportlane ja eeskuju. Ka tema lõpetas natukene liiga vara. 

Ja muidugi on ajaloo osas saanud meie kodukant palju ära märgitud, mõned üksikud näited: Kuidas 1959 aasta 23.aprillil spordiühing Noorus Lihula vana kultuurimaja saalis võistluse korraldab, kus osalevad Massu, Lihula, Kasari, Vatla, Tarva ja Paadremaa koolid. Või 08.oktoobri 1960 aasta sügisspartakiaadil teevad häid tulemusi Rein Urb, Priit Leit, Mai Laineste(nüüdne Jõevee) ja Atso Ojasoo. Kuidas 1967 aastal jookseb R.Aruots Haapsalu rajooni 100 m rekordi poiste B-klassis. Kuidas 1968 tuli Eesti juunioride meistriks Valdur Saare kettaheites. Kuidas 1969 aastal Hillar Laos võidab rajoonitiitli 400 meetris. 1971 aastal aga jookseb ta rajooni kõigi aegade teise aja 400 m tõkkejooksus. 1973 aastal aga Georg Tšekenjuk tuleb viievõistluses rajooni meistriks. 1975 jookseb Kaja ilmjärv rajooni rekordi 200 meetri distantsil. Või 1977 aastal jookseb juba Merike Õunpuu uue rajooni rekordi 200 meetri jooksus. Ja väga eriline on 1981 aasta rajooni kevadkross Paralepas. Kus väga edukad on meie koolid Vatla, Kasari ja Virtsu. Sama aasta rajooni esivõistlustel võidab kolm kulda taas meie õpetaja Hillar-100 m, 200 m ja 400 m. Vapustav. Ja mis veel erilisem naiste 800 meetris tuleb samal võistlusel kullale tema tütar Mari-Ann Laos. 1982 püstitab Merike Õunpuu rajooni rekordi 100 m jooksus. 1984 aastal teeb Siimustis suurepärase vabariikliku stardi 14 aastane Kersti Tiirats. Järgmisel aastal tuleb ta juba Eesti meistriks. 1986 aastal tehakse suur ülevaade rajooni kergejõustikust. Eraldi tuuakse välja, et väga head tööd tehakse Kasari ja Virtsu koolides. 1987 aastal tuleb Eesti noorte meistriks 4x100 m teatejooksus Lihula poiss Laas Liblik. Aasta jopoksusarja võidab omas klassis Kasari tüdruk Liia Habak. Ain Kruusel põrutab nii kaugele kuuli, et tuleb Kalevi MV kolmandaks. 1988 aastal tuleb nooruke Jaanus Getreu uute rekroditega 100 ja 200 m rajooni noortemeistriks ja võidab Eesti noorte MV 4x100 m samuti kuldmedali. Maakonna murdmaajooksu MV parimate koolide sekka mahuvad ka Lihula, Kasari ja Virtsu. 1989 aastal tulevad Karin Madisson Virtsust ja Jaanus Getreu Lihulast kahekordseteks maakonna meistriteks. Allan Mäemurd Virtsu koolist aga võidab maakoolide parima tiitli. 1991 aastal võidab esimese suurema medali Gert Oosim, kes tuleb Eesti noorte MV kõrgushüppes pronksile. Lisaks püstitab ta uue Läänemaa B-klassi rekordi. Viljandis tulevad headele kohtadele treener Heli Puki hoolealused Kasari koolist. Sirle Gilden ja Reelika Pukk. 1992 teeb Gert Oosim midagi ulmelist, joostes Balti meistrivõistlustel 16 aastaselt 400 meetrit ajaga 49,4. Väga häid tulemusi teeb käimises Maia Liitmaa. Uue sajandi ja kümnendi suured nimed on Martin Teppan ja Ainar-Sten Junker. Eesti meistriks tuleb ka Gertu Küttmann. Need olid vaid mõned näited meie lastest, noortest ja täiskasvanutest selles raamatus.