Kaks eri põlvkonda Eesti meistrivõistlustel, kümme aastat vahet.

Kevadel algab Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubil 26 aasta Eesti noorte meistrivõistlustel. Aastakümnete jooksul oleme ikka võrrelnud kümneid klubi võistkondi, kes sama vanalt aga erinevatel aegadel Eesti meistrivõistlustel mänginud. On ju hea tuua esile võistkondade erinevused ja sarnasused. Mängijate eripärad ja klubi edukuse erinevatel aegadel. Nüüd, tänasel päeval, aastal 2024 on suur soov otsida ühiseid jooni kahe täpselt sama tiimi vahel, kes mängides olid 10-11 aastased, ehk vana arvestuse järgi vanusegrupp D2, nüüd uuema aja arvestuse järgi U12. Seega poisid, kes mängisid aastal 2014 ja poisid, kes alustavad mängimist aastal 2024. Lõuna-Läänemaa JK kaks tiimi, kümneaastase vahega.

Lõuna-Läänemaa JK D2 võistkond alustas mängimist 2014 aasta Eesti noorte meistrivõistlustel 04.mail võõrsil Pärnu JK Kalevi vastu. Raeküla staadionil olid esimeses selle aasta ja üldse nende poiste esimeses meistrivõistluste mängus esindamas: Markus Sõber, Sander Sõber, Kauri Filippov, Siim Urb, Robin Mõtt, Randy Põld, Marten Põld, Henry Põld, Virgo Vallik, Martin Mägist, Robert Idvani, Henri Kivisalu, Indrek Kivisalu. Hiljem liitusid tiimiga ka Mario Reks, Geron Noor, Kevin-Reidar Bachaus, Karl Murumets, Andero Polberg, Mart Mikiveer, Kardo Roosma, Herman Reinmaa, Mihkel Sibul. Poisid olid Lihula ja Virtsu koolidest. Olime parajas ülekaalus ja võitsime mängu 5:0. Selles mängus näitas kohe ennast tulevane tippjalgpallur Virgo, kes lõi neli väravat. Robin, kes samuti aastaid hiljem Virgoga koos Pärnu JK võistkonda jõudis, lisas ühe tabamuse. Kokku mängis see võistkond sellel hooajal 15 kohtumist. Lõuna-Läänemaa JK võitis kuus mängu, viigistas neli ja kaotas viis. Olime väga tublid ja nende poiste debüüt oli tehtud. Need poisid ei alustanud Eesti meistrivõistlustel väga noorelt. See oli siis neile esimene Eesti MV aasta ja nad olid siis 10-11 aastased. Iga meie klubi ligemale 40 võistkonnast, kes Eesti meistrivõistlustel mänginud, on eriline. Kuid siiski saame mingid tiimid natukene teistest eristada. Arvan, et 2003-2004 sündinud poiste grupp on olnud läbi aegade klubi üks perspektiivikamaid ja seda edasine elu ka näitas. Nii on täpselt ka nimetatud grupiga ja ka nendega, kes praegu, kümme aastat hiljem sama vanalt mängivad. Selleks ka väikene võrdlus. Treenerina on hea meenutada neid poisse, kes kümme aastat tagasi Eesti MV alustasid. Ka siis, kohe esimestest minutitest peale oli näha, kes soovib ja tahab jõuda kaugele. Kuid absoluutselt kõik selle aja poisid olid väga tublid. Ega ennem eestikatele astumist tuli ju teha aastaid trenni. Olime ennem, meistrivõistluste aastatel ja ka pärast seda väga edukad paljudel ja paljudel turniiridel ja koolide vahelistel võistlustel nii Lääne, kui ka Pärnumaal. Me ei torkinud kohe Eesti meistrivõistluste ringi. Koguni kuus poissi sellest võistkonnast hakkasid hiljem aga esindama Pärnu JK Vaprus noortetiimi- Virgo, Randy, Marten, Robin, Herman, Mihkel. Eliitliigas kinnitasid kanda Virgo ja Randy. Premium Liigasse ehk siis meeste esindusvõistkonda tõusis Virgo ja duubli eest hakkas mängima Robin. Lisaks jätkas Geron jalgpalluriteed FC Floras. Kas pole eriline aastakäik. Tegelikult olid võistkonnas absoluutselt kõik väga andekad ja perspektiivikad poisid. Lihtsalt hetk, olukord ja soovid olid igal poisil erinevad. See oli tõeline tiim, poisid käisid väga hoolsalt trennis ja see oli võistkond, kus just täpselt olid õigete iseloomudega poisid õigetel positsioonidel. Mõni aastakäik jookseb just selles osas väga hästi paika. Tänaseks on aga kõigist neist noortest saanud suurepärased inimesed-Kes profina platsil, kes ülikoolis-Suurepärane. Ja 2024, kui meie uus põlvkond alustab, siis see veel ju kestab. Virgo mängib Vaprusega Premium Liigas, Robin on Vapruse duublis ja Geron teeb häid mänge FC Flora eest meeste III liigas. 

Lõuna-Läänemaa JK U12 võistkond alustab nüüd oma Eesti meistrivõistluste aastat. Võistkond on uus sest seal teevad kaasa poisid, kellel riigi esivõistluste mängimise kogemust ei ole. Kuid on ka poisid, kellel seda on juba kaks aastat. Ka see grupp, nagu 2003-2004 sündinud on meie klubi aegade üks vingemaid. Meie võistkond on oma olemuselt sama nagu 10 aastat tagasi. On uued Virgod, Siimud ja Martenid. On uued vanemad, kes hoolsalt küsivad: Kuidas pojal läheb? Ring on täis ja uued poisid ootavad. Kuidas läheb meie U12 tiimil esimesel selle vanusegrupi hooajal. Kas saame ka kohe mängu käima nii nagu kümme aastat tagasi. Usun, et oleme samas võtmes. Meil on palju häid poisse. On olemas tehnikavirtuoosid, töörügajad, hea väravavaht, kindlad kaitsemängijad. Ja ka poisid, kes oskavad nii hästi analüüsida, et nad ongi nagu abitreenerid. On väga põnev jälgida. Tegelikult ei ole selline võrdlus hea sest elame uues ajastus ja kümne aastaga on maailm ja ühiskond väga palju muutunud. Õigused ja kohustused ja nende piir on nii hägune. Kuid treenerina ma seda küll ei tunneta, et just selle grupi lastele ei tohiks midagi öelda, või nõuda. Ikka peab ja tuleb, õpetada-kiita ja vajadusel ka noomida. Oleme uus selle vanuseklassi tiim ja soovime olla sama head kui need, kes kümme aastat tagsi alustasid. Aga need poisid on olnud ju kaua meie praeguste poiste eeskujud. Treeningutel kantakse nimedega särke ja tahetakse olla trennisisese mängu jooksul just selle klubi värvides, kus mängivad meie kunagised lapsed. See on vägev. Seega, on äratuntav sarnasus kahe sama vana, kuid erinevatel aegadel mängiva tiimi vahel. Kõik mis edasi tuleb on nii huvitav, et saame kogu aeg seda jälgida. Kuid ehk võtaks ka eesmärgiks selle- kuus võitu-neli viiki ja viis kaotust. Äkki teeme sama tubli esimese hooaja. Kuid see ei olegi tähtis. Tähtis on see et Andreas, Andre, Artur, Romec, Romet, Kaarel Maiko, Jan-Robin, August, Romel Rio, Robert, Keron, Mattias, Uku, Kert, Kairon Omar, Daniel, Kevin, Randar, Tarvi, Leek treeniks nii, et lapsepõlvejalgpallist välja kasvades oleks soovi korral võimalik mängida seal, kus need poisid, kes kümme aastat tagasi alustasid, tahtsid mängida. Kõik on võimalik.