Meie jalgpallipere täna Kuressaares
Laupäeval 10.augustil toimus Kuressaares Eesti noorte jalgpalli meistrivõistluste U12 vanusegrupi II etapp. Etapp, mis pidi toimuma juba juunis, sai nüüd Kuressaare kunstmuruväljakul peetud. Kui 26.mail Pärnus toimunud esimene etapp tõi meile halva üllatuse sellepoolest, et olime kevadel spetsiaalselt valmistunud Eesti meistrivõistluste 9v9 formaadiks ja seda seal ei mängitud, siis nüüd saime uue formaadi kätte. Mängud toimusid nagu kord ja kohus, U12 peab mängima 9v9 ja nii oleme Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi kaheksas lend läbi aegade, kes oma mängudega Eesti meistrivõistlustel sellise formaadini jõudnud. Kuna praegu on ka klubi 30 juubeliaasta, siis iga selline tähelepanek on ajalugu. Usun, et selline hulk gruppe, vanuseid ja lapsi, kes esimesest klassist alustanud ja jõudnud 9v9 juurde läbi aastakümnete, on omamoodi märksõna ja tillukesele maaklubile väga oluline. Muidugi on need poisid just sellised, kellega on eesmärk jõuda 11v11 mängu juurde. Kuid täna astusime uue sammu: kaheksa mängijat platsil, suluseis ja see on juba jalgpall, mida poisid ja ehk rohkem veel treener terve aasta oodanud. Saime hakkama ja seda veel väga hästi.
Märkmiku märkmetest loeme täna välja, et esimeses kohtumises Pärnu JK Vapruse vastu olime kohmetud. Seda alguses. Esimese poolaja teine pool ja kogu teise poolaja mäng oli üsna kvaliteetne. Arvestades just seda, et tegemist oli esimese ametliku mänguga selles formaadis. Olime aktiivsed ja isegi aktiivsemad, seda näitas ka kaheksa teenitud nurgalööki. Kuid lõppseis 1:1 oli ehk siiski õiglane tulemus. Kaks eelmise Pärnu etapi paremat tiimi alustasid omavahelist mängu viigiga. Teises kohtumises läksime vastamisi Saue Jalgpalliklubiga. Olime kohe selges ülekaalus, kuid vajaka jäi realiseerimiskindlusest. See on teema, mida palju ja alati ennem mängu, vaheajal ja pärst mängu läbi arutame. Tuleb leida kindlus, et löögid taolistes kohtumistes lendaksid 2x5 meetri suurusega raami. Kuid mängu edenedes olid poisid kindlamad ja said kolm väravat kirja. Mõlema kahe mängu juures hakkas silma teatud perioodidel üsna kindel söödumäng. Seda tehti kohati ka väga kiiresti, ühepuutega ja see viis meid olukordadesse, mille üle saame rõõmu tunda. Saue mängus oli hea voolavus, nii saime kiiresti pallid ette viia ja kaitseliini tõusma panna. Meil oli sellel turniiril vaid kaks vahetust. Osa poisse on reisil, osa vigastatud ja pidime hakkama saama. FC Kuressaare vastu oli päeva kolmas mäng ja teisel poolajal hakkas suurt rolli mängima meeletult tugev vastutuul. Samas oli ka märgata, et poisse hakkas vaikselt segama ka väsimus. Sellest tingituna tekkis mitmeid valesid otsuseid. Oli haarav mäng ja kõva võitlus. 1:1 püsis kaua, tegime siis väikese taktikalise vahetuse, kui tõime äärekaitses mänginud Andrease keskväljale võitlema ja selle najalt tuli ka pallivõit ja 2:1 võiduvärav. Märksõnaks jäi aga selles kohtumises võitlus ja vastasseis vastase ja tuulega. Meie jaoks oli ajakava selline, et ühtegi mängu puhata ei saanud. Poisid mängisid kaks tundi järjest, neli mängu 2X 15 minuti. Mängude vahe siis 7-8 minutit. Viimane mäng oli Läänemaa JK vastu. Saime kergelt juhtima, kuid Läänemaa näitas sisu. Olin selleks viimaseks kohtumiseks eelnevate mängude asetusi muutes natukene seganud kaarte ja pannud mitmed poisid uude olukorda. Uus olukord ja uus asetus platsil nõuab mõtlemist ja mugavustsoonist väljatulekut. Poolajalt minnes oli sõnum, et iga mängija peab lihtsalt mängima oma positsiooni. 3:1 olukorras oligi kaitses väike segadus ja vastased lõid 3:2. Kuid ka see mäng kannatasime ja olime tublid. Kokku seega kolm võitu ja viik-10 punkti ja turniiril Vaprusega võrdselt punkte. Omavaheline mäng viigis, kuid meil oli nati kehvem väravatevahe ja seega:
I Pärnu JK Vaprus 10 p
II Lõuna-Läänemaa JK 10 p
III FC Kuressaare 2 p
4. Läänemaa JK 2 p
5. Saue JK 2 p
¤ Kaitseliinis mänginud Keron, Kaarel, Andreas, Leek said oma esimesel sellisel turniiril kenasti hakkama. Esimene nelik Mattias, Robert, Romet, Kert tegid head tööd. Vahetusest sekkunud Artur ja Andre olid valmis kvaliteetselt sekkuma. Meeldis see, et jälle lõid väravaid erinevad poisid: Romet ja Robert kolm, Mattias, Kert ja Artur igaüks ühe.
Suur tänu lapsevanemad Sölvi, Andero, Peeter, Kalmer, Raul, kes te poegadele toeks olite. Suur tänu bussifirma L&L ja Suurtoetaja COOP Lihula.