Kaks nädalat tagasi alustasime U14 poistega mängimist Eesti noorte meistrivõistlustel. Oleme tänaseks pidanud kolm väga erinevat mängu, oleme kõikkolm mängukaotanud, kuid üks on väga selge ja otseses mõttes ka näha- Iga mänguga on poiste mäng paranenud, mäng on läinud suurel väljakul mängimise moodi ja selged nihked paremuse poole, ning areng on märgatav. Proovin treeneri seisukohalt hinnata igat mängu eraldi. Statistika kolme mängu kohta tuleb uuel nädalal.

¤ Raplamaa JK- Lõuna-Läänemaa JK. Valtu 15.04 Tulemus 9:0. Esimene mäng Eesti noorte meistrivõistlustel oli esimese mängu moodi. Kuigi meil oli kaks treeningmängu all, oli ikkagi esimene võistlusmäng see mille pealt saime hakata vaatama võistkonna arengu liikumist. Palju poistele ülesandeid ei jaganud, tuli pidada kinni paarist kohustusest. Seda iga poiss. Väga lai ja pikk väljak, ning kunstmurul, meile mitte just sobival kattel peetud kohtumine oli raske. Poisid olid tahtmist täis, kuid sisseelamine suurde mängu oli keeruline. Mängu esimesed kümme minutit olime oma pallivaldamisega väga vastaste poolel, kuid resultaati ei teinud. Järgnevalt hakkas kogunema söödupraaki ja personaalseid eksimusi. Eksima peab, eks ka areng tuleb eksimuste pealt. Kuid lohakust saab ära hoida. Kohati olime nagu peata ja ei mõelnud olukordi lõpuni ja ei mänginud konkreetseid situatsioone lõpuni välja. Kindlasti segas ka keskendumine, soov anda endast parim ja peas igal poisil võistkonna ees olev väikene vastutus. Kaotasime keskväljal palju palle ja kui seal neid ei võida, siis ei saa ka rünnata, loovusest jäi nati puudu.  Jäime alla ka kiirusega. Kuigi meil on väga kiired jalgpallurid. Meile löödud väravad sündisid suuresti personaalsete eksimuste pealt. Kuid ikkagi oli kõik väga hea. Miks? Sest saime esimese mänguga mingigi pildi, ladusime vundamendi, kõikidele poistele jagus palju mänguaega. Esimese mängu plaan oli täidetud. Jah sportliku poole pealt on 0:9 suur kaotus, kuid kõik vead saame hooaja jooksul ära parandada. Ja teine mäng kodus sama vastasega sügisringis, tuleb kindlasti hoopis teistsugune.

¤ Nõmme Kalju Laagri- Lõuna-Läänemaa JK. Hiiu staadion. 24.04. Tulemus 3:0. Teine mäng ja hoopis parem etteaste. Meeletult kehvades oludes mängitud kohtumine(Paks lumesadu, paks lumi maas) jättis oma pitseri. Hea oli vaadata, kuidas poisid suutsid keskväljalt rünnakuid nii keskelt, kui äärtelt ülesse viia. Oluline lisajõud oli selles osas esimesest mängust eemale jäänud Andero. Kuid kõik mängisid ja püüdsid tublilt. Olime pidevalt mängimas nii, et värav on õhus. Samas olid vastased samuti mängus sees. Väga võrdne ja huvitav kohtumine. Vastased noolisid kiireid palle ette, kuid meie kaitsjad olid tasemel. Meil oli mitmeid võimalusi, nurgalööke, lööke. Kahjuks resultaati ei tulnud. Kuid vastased ikkagi suutsid omad väravad ära lüüa. Samas mitte midagi ei olnud nende väravate juures sellist, mida ei oleks saanud ära võtta. Üks löödi meile ka suluseisust. Kindlasti peavad meie poisid rünnakud resultatiivselt lõpetama. Ei saa lõpmata keskelt pugeda. Siin ongi kannatuse koht. Kui loome äärelt võimalusi ja sealt tuleb ka kenasti sisse tsenderdusi, kuid me ei suuda ära lüüa, siis ongi nüüd see poiste vaimne pool proovile pandud. Hakatakse uut looma, loomulikult mäng peabki mitmekesine olema. Kuid ehk veidi kannatust, kasutada ääri edasi, tulemus tuleb varem või hiljem.. Tegelikult äärte töö Nõmme vastu oli väga hea. Ka keskelt saime minna ja just individuaalse meisterlikkuse toel. Suur mure teise mänguga ja kindlasti ka mõneti lumise väljaku tõttu oli meie 12 karistuslöögi väga halb sooritamine. Kuidagi ei saanud palle õhku. Kuid taas jällegi samm edasi. Miks? Poisid suutsid keskelt mängu loovalt edasi suunata. Saime rünnakutel viis ohtlikku lööki-ka latti ja posti. Samas rünnakute lõpetamine, ehk teine kord.

¤ Lõuna-Läänemaa JK- Keila JK. Lihula Kooli staadion. 29.04 Tulemus 3:8. Kolmas mäng ja kõige parem mäng. Koduväljak, hea muru. Esimese poolaja 25 minutit täiesti võrdne jalgpall. Ja nüüd tegime ka resultaati-Suutsime lüüa mängus kolm väravat. Kõik väravad Hermani jala läbi, kuid kõik väravad sündisid meeskonna hea töö tagajärjel, kaitsest kiirelt pall keskele ja Virgo, ning Reidari sööduoskuse järel väravalööjani. Võistkonnaga lisandus Reidar, ning mängus oligi rohkem särtsu. Pöörasime mängueelsel koosolekul erilist tähelepanu läbisöötude neutraliseerimisele, kuid palju olukordi ja ka väravaid tuli ikkagi vastastele just sealt. Saame taas minna ainult paremaks. Esimese 15 minuti jooksul töötas vastastel hästi diagonaalsööt, pärast meie äärekaitsjate tähelepanelikumaks muutumisele enam mitte nii palju. Sama ka meil- Marteni äärele mängitud diagonaalid olid vastastele väga ohtlikud ja see oli suur relv. Kardo sai täna täispika tööpäeva, Mardi haiguse tõttu mängis täismängu. Tegi hiilgavaid tõrjeid, võttis ära penalti, kuid paaris olukorras oleks pidanud olema ka kindlam. Nagu ka kogu meeskond. Suurepärane töö tõi sisse lihtsaid pallikaotusi. Taas, peame olema füüsiliselt tugevamad, täpsemalt olema nii tugevad kui oleme, kuid mängima jõulisemalt ja ka vapramalt. Panema keha vastu, ei jookse vastasega võidu, vaid teeme nii nagu oleme õppinud, katame, nii on ju lihtsam. Natule ikkagi vastased paremad olid-rünnakud ohtlikumad, lööke rohkem, nurgalööke rohkem. Samas ka meil 9 vilega lööki, mis võrreldes eelmise mänguga jõudsid ohtlikult vastaste kaitseliini taha. Ja taas poisid head ja tublid. Miks? Sest poiste mängus oli kõik parem, kui kahes eelmises kohtumises. Näidati kiiremat jalgpalli, tempo oli väga kiire, sest vastane oli senistest kõige kvaliteetsem ja meie näitasime just nende vastu parimat mängu. Taas, 8 väravat on sportlikult palju, kuid tegelikult see mängu iseloomu ei näita. Väga hea oli meeskonda vaadata. Ja veel, kõige nooremate 2005 poiste sulatamine meeskonda läheb samuti plaanitult. Kui välja arvata Herman, on teiste tegelikult kaks aastat nooremate poiste osalemisminutid mängus tõusnud juba kokku 40-le. Peame vaatama igat aspekti, kuidas ja mil moel poisse areneda. Ja mil moel see kõige valutum on. Tänane mäng näitas just mänguliselt, et saame kõigega hakkama.

¤Statistika tuleval nädalal.