Peale kohtumist olid kõik väga rõõmsad.

Tõeline möll oli laupäeval 30.mail Pärnu Rannastaadionil, kui Premium Liiga 14.vooru kohtumisel võtsid teineteiselt mõõtu Pärnu JK Vaprus ja Nõmme Kalju FC. Mängul oli kaks väga tähtsat aspekti, esimene ehk see, et JK Vaprus oli kevadel võõrsil ülipõnevas kohtumises Kalju võõrsil selili murdnud, teiseks aga see, et peale seda vooru algab koondisepaus ja iga tiim otsib head tunnet pausile minna ja selle ajal hea tundega treenida ja kahe nädala pärast alustada juba 15 vooru kohtumistega. Selleks oli Vaprus valmis ja valmis pakkuma kodupublikule meeldejääva jalkaõhtu.

Kõik algas väga kiirelt, juba esimesel minutil tõmmati karistusalas maha Joosep Põder, ta sai väga haiget ja ei saanudki vigastuse pärast enam kohtumist jätkata. Henri Välja aga lõi taas penalti võrku ja rahvas tribüünil möllas. Ei lähe kaua, kui Vapruse eest algkoosseisudebüüdi teinud nooruke Raul Roosson vastase trahvikastis maha tõmbab ja penalti nõmmekatele. Nüüd aga tõuseb tribüünide luxi tase lakke, Ott Nõmm on parem kui Donnarumma ja ta tõrjub vastaste penalti. Super. Tegelikult on ülimalt hea tunne olla selle sees, tunnetada seda energiat, mis tuleb väljakult ja mida annavad fännid. Tõeline pidu läks aga lahti tesiel poolajal. Kohtumise 51 minutil võitleb keskväljal palli endale Henri Välja, vastaste väravavaht seikleb ei tea kus ja Välja paneb 60 meetrilt teele löögi, mis maandub võrku-2:0! Tribüünidel olevad fännid on hullumas, võhivõõrad kallistavad teineteist ja Vapruse pingi ees on tekkimas külakuhi kuhu mängijad kogunevad. Kas paistab juba võit?! Siis saavad aga nõmmekad penaltipunktile ja Mattias Männilaan lööb palli kindlalt võrku. Surve vastaste poolt on metsik. Igor Prins toob värskust juurde ja teeb kolm vahetust korraga ja 74 minutil sekkub ka meie Virgo.

Virgo näitab kohe, et ta hindab igat minutit, mis treener talle annab. Ta on ülimalt aktiivne ja võitleb iga palli eest. Näitab just head kiirust, on silmaga näha, kuidas ta vastaste kaitsjaid edestab. 89 minutil on just tema, kes taas vastaste vasaku ääre üle jookseb ja annab supersöödu Tristan Pajole, Pajo võtab nõuks lüüa esimese puutega parema jalaga ja löök läheb napilt mööda. Kuid....mängu 92 minutil, üleaja teisel minutil võitleb Virgo konkreetselt palli keskväljal endale, algatab taas rünnaku, annab diagonaalsöödu Limbergile paremale äärele ja Limberg konkustab osavalt kaks vastast, Virgo aga on spurtinud juba kasti, saab palli, võtab omaks, veel kontrollpuude ja rammib metsiku löögiga palli võrku!! Pärast väravat viskab ta sinna samasse murule pikali ja on näha, kuidas ta vabanes pingetest, või ootusest. Peale kohtumist ütleb ta et pingutas meeletult ja soovis anda endast kõik. Ta mängis tõesti hästi. Lõi olukordi ja lõi ka oma 13 värava kõrgliigas, värava mida nii tema ja paljud teised olid oodanud. Nüüd on ta skoorinud kõigil kuuel aastal, mil ta Premium Liigas platsil käinud. Hooaeg on aga veel ju väga noor.

Kindlasti tuleb tähele panna väikesi märke. Oli suurepärane näha kuidas Virgo peale mängu rattaga koju sõitis, koos oma elukaaslasega õhtut nautisid. Premium Liiga jalgpallur tuleb mängule rattaga, lööb värava, teeb mängus ilmelisi asju ja sõidab rattaga peale kohtumist jälle koju, olles väga õnnelik. Oli ka periood, kui ta käis Tuudilt Lihulasse vahel rattaga trennis. Trenni ei tohtinud ju vahele jätta, selline oli tema kodune kasvatus. Või esimesed sammud Pärnus, oi kuidas vanaema Tiiu otsis ja ootas neid sõidukeid, kes viiks kes tooks. See on tegelikult täiesti eriline teema. Kõik ongi hästi, sa oled tippmängija, sa oled treener, sa oled väga hea noortetreener, nagu ennem mängu kohvilauas üks Vapruse lapsevanem treener Virgot iseloomustas..Vahest tuleb jalgpallist mõeldes pähe erinevaid mõtteid teistest klubidest, tuua sisse nii palju võõraid ja saada koduliigas ikka ainult neljas koht, mis see täpselt on, vot ei saa aru... näiteks, kas Vaprus, kes mängib omade poistega ja on kuues-seitsmes, kas siis ollakse sellepärast halvemad, kindlasti ei! Kasvatada ise mängijaid ja ka suurtele välismaa klubidele müüa, see kõik on ju samuti võimalik. Või korvpall, TTÜ meeskond, omad Eesti mehed ja võita Eesti pronks! Suurepärane! Alati ei taga edu välismängijate paraad ja kiirelt treeneite vallandamised. Ka Vaprus on hea näide, ei olnud ju hooaja alguse üks periood väga hea, kas klubi läks siis Igorit vallandama, ei, kannatlikkus ja toetus ja kõik liigub ülesmäge. See on ka meie väikese maaklubi hea näide, ise hoida oma väikese piirkonna väikeste koolide lapsi võistkondades, kes esindavad klubi Eesti noorte meistrivõistlustel suurte linnaklubide vastu. Juba 28 aastat! See töötab ja see ongi meie kapital. Aastakümneid, nii Virgo, Rocco, Reno, Andro, Priit, Vaido, Avely, Trinity ja mitmed teised on ju kõik meie omad väikeste külade ja koolide lapsed. Tulemas on Lastekaitsepäevaturniir, 19 korda. Kõik nimetatud on ka sellelt päevalt alustanud, lihtne, lapsesõbralik, turvaline jalgpallipäev, kus mängutulemust ei pea keegi tähtsaks. Tulemus ongi see, et sealt jõuab ka soovi korral sinna, kuhu on jõudnud need, kes jõuda on soovinud. Sajad teised aga on saanud väikese pisiku ja kasvanud korralikeks inimesteks.