Viimati toimunud Läänemaa koolijalgpalliturniir oli katastroof ja tekitas muremõtteid!!!

Pilt 2015/2016 õppeaasta 4-6.klassi turniirist. Võitja Lihula Gümnaasium! Sellel turniiril osales 9 kooli, 11 võistkonnaga!

Aastal 1991, septembris, kui Eesti Vabariik oli taasiseseisvunud olnud napid 20 päeva, alustasin kehalise kasvatuse õpetajana osalemist Läänemaa Koolispordi Liidu jalgpalli meistrivõistlustel. Lihulas ja Haapsalus toimunud 6-7 ja 8-9.klasside turniiride kokkuvõttes sain noore treenerina koos oma Virtsu jalgpallipoistega pea kohale kahe võistluse kokkuvõttes tõsta tollel ajal Läänemaa Lastekaitse Liidu poolt välja pandud võidukarika. Karika, mis praegugi asub kenasti Virtsu Kooli karikakapis. Olen aastakümnete jooksul oma tüdrukute ja poiste võistkondadega mänginud sadadel turniiridel, mänginud lastega tuhandeid mänge. Oleme tulnud koolide hulgas Eesti meistriks, oleme võitnud esikolmikukohti välisturniiridel Prantsusmaal, Soomes, Rootsis. Saanud auhinnatud tugevatel turniiridel Eestis. Võitnud Eesti meistrivõistluste medali, võitnud palju esikuuikukohti ja muid kõrgeid kohti riigi esivõistlustel.

Kuid kõik see tuhmub kogemuste ja rõõmu kõrval, mille on 28 aasta jooksul andnud lastega mängimine oma kodumaakonna, Läänemaa koolide meistrivõistlustel. See on olnud tõeline kodutunne, kodumaakonna spordist osasaamine ja kodumaakonna spordile andmine. Kuid nüüd......

Muidugi algas suuresti kõik tänu riigiisade väga rumalate otsuste tegemisel, luua omavalitsustest nagu mingid väikeriigid. Valdade liitmine oli SUUR viga ja mõjub katastroofiliselt ka noorte ja eriti maanoorte spordile. Mul ei ole mitte midagi Pärnumaa koolide meistrivõistlustel osalemise vastu. Meie noored on juba ka seal väga hästi esinenud ja hästi vastu võetud. Koju on toodud koguni neli Pärnumaa meistritiitlit ja seda kõigest poole aastaga!!!! Kuid kodu ja kodutunne on ikkagi Läänemaa ja seda nii kergesti mingi nipsuga ei murra. Kui keegi kõrgelt ütleb, et nüüd oled see ja see, ega siis kohe ju süda ei ole see ja see. See võtab kõik aega. 

Sellepärast on mure Läänemaa koolide esivõistluste pärast endiselt suur. Seda muret ei vähenda isegi tegu, mis 2018 aasta jaanuris tehti Virtsu ja Lihula koolidega 8-9.klasside Läänemaa KSL saalijalgpalli meistrivõistlustel. Poole turniiri pealt teatati, et teie ikka ei saa edasi mängida ja medalite eest võidelda. Lihula Gümnaasiumi pronksmedalid kisti poiste kaelast ära ja anti teise kooli poiste kaela. Ikka sellepärast, et Lihula ja Virtsu on Pärnumaa koolid. Miks meid üldse siis mängima lubati, kui nii tehti, ei tea mina siiani!!! Kuid nagu poolteist aastat tagasi kirjutasin, on minu kirjutatu ka täppi läinud. Läänemaa koolisport(Jalgpall) on Lihula, Virtsu ja ka teiste meie koolide kadumisega väga palju kaotanud. Pakkusin tollal võimalust, et mängime edaspidi lihtsalt mängimise pärast ja väljaspool arvestust, kuid meid ei võetud kuulda ja sisuliselt lükati üle parda.

Ei läinudki kaua, kõigest 15 kuud, kui esimene suurem katastroof on käes. Läänemaa KSL 2018/2019 õppeaasta 4-6.klasside jalgpalli meistrivõistlustel osales kõigest kolm(3) Läänemaa kooli. See on ajalooline katastroof. Kuidas selle Läänemaa KSL heastab??? Jah ühest koolist oli kaks võistkonda, kuid kolm erinevat kooli, nelja võistkonnaga on aegade kõige kurvem osavõtt. See on läbikukkumine, katastroof ja laste petmine!!  Ega aasta varem ka midagi rõõmustavat ei olnud, siis võttis osa viis kooli, kuue võistkonnaga. Kahel viimasel õppeaastal on siin kindel seos Lihula ja Virtsu Läänemaa staatusest välja jäämisega, kuid mitte ainult. Arvan, et Läänemaa KSL ei väärtusta jalgpalli, kui spordiala. Lihtsalt see on varem ellu jäänud just tänu varasemale suurele, isegi ülisuurele populaarsusele. Kõneaineks olev 4-6.klasside kevadine tunriir on kaks viimast aastat läbi kukkunud. Kus on maakonna koolid, kas koolilpasele ei peaks olema esimeseks spordiks võidujooks sõbraga, jooksmine-hüppamine ja pallimäng. Kas õpetajad ei taha enam lapsi palli mängima tuua? Kas Läänemaa KSL ei korralda kevadist turniiri äkki liiga vara. See turniir on olnud aastaid tegelikult enam-vähem samal ajal, pole olnud probleeme. Kuid kui koole jääb vähemaks, tuleb teha muudatusi ja seda turniiri võib viia ka maisse. Nii tuleks koolidele koolispordiliit vastu. Sellel aastal oli kindlasti nii, et erinevad koolid said ehk mõne päeva olla kehalise kasvatuse tunnis õues, sest antud turniir toimus aprilli keskel, liiga vara. Ja kui sul ei ole kusntmuruväljakut, laste arv koolides väheneb ja spetsiaalselt jalgpallitreeningutel ka ei osaleta, siis jääbki kool isegi koolijalgpalli turniirist eemale. Seest nii on kõige lihtsam. Jah, kohe-kohe 8.mail on tulemas Eesti KSL MV finaal, kuhu igast maakonnast pääseb võitja ja see tuleb koduse turniiriga ennem kiiresti selgitada, kuid seda on varasematelgi aastatel tehtud nii, et viimasel hetkel oleme Läänemaa parima selgitanud. 

Viimased kümme õppeaastat, jättes välja selle, 2018/2019 õppeaasta, on Läänemaa KSL 4-6.klasside jalgpalliturniiridest osa võtnud 91 võistkonda!!! See teeb keskmiselt 9 kooli turniiri kohta!! See on väikese maakonna kohta väga suurepärane näitaja. See oli kindlasti läbi õppeaasta üks osavõturohkemaid koolispordi kalendris olevaid üritusi üldse. Ei olnud see turniir selline, kus linnakoolid ise omavahel kulda-karda jagasid, kaugeltki mitte. Imeline on tõdeda, et nende nimetatud kümne aasta sees on medalivõiduni jõudnud 11 erinevat  kooli !!! Edukamad neist Lihula, Haapsalu PK/G ja Haapsalu Linna AK. Osalenud koole on aga olnud koguni 15 !! Kõige enam, ehk kõikidel turniiridel on osalenud Haapsalu G/PK, Lihula, Taebla G. Osalenud koole on olnud igast Läänemaa nurgast. Kui vaadata veel aastakümme tagasi, siis tõuseks osalenud koolide arv kindlasti üle 20. Juba Lõuna-Läänemaalt käisid edukalt 1990 ja 2000-tel mõõtu võtmas nii Kõmsi, Kasari, Vatla, kui ka Tuudi koolid. Neist neljast on nüüd kolm kooli üldse aga suletud!!... Ja me räägime ainult 4-6.klasside õueturniirist!! Siis ja veel mõned aastad tagasi olid kõikide koolide võistkonnad moodustatud jalgpallitreeningutel käivate poistega. Nüüd enamus kohtades enam kooli juures jalgpallitreeningut ei toimu ja klubide juures massidega ei treenita, kuid see on juba teine teema. Lisaks peeti kunagi ka maakoolide ja linnakoolide arvestust eraldi-koole oli turniiril lihtsalt ülipalju. Kasutuses olid mitmed murulapid staadioni ja spordihoone ümber. Siis polnud ju kunstmuruväljakut!   Mängiti isegi mõned korrad ühel eriti kividerohkel mullaplatsil spordihoone taga. Et see mängukorda saada, tulid koolid pool tundi tavalisest varem kohale ja tegid ühise kivikoristuse...Ikka selleks, et lapsed saaks mängida ja maha pidada korralik ja äge turniir

Kuhu siis edasi Läänemaa KSL jalgpall? Kas korraldada koolidele turniire selleks, et need saaks korraldatud. Või mõelda, istuda maha ja teha nii, et suurimaks võitjaks oleks spordilaps. Võitjaks mitte sellega, et ennem turniir on tal juba medal kaelas, sest kolm võistkonda ainult osaleb. Vaid võitja nii, et noormees saab rõõmu ja uhkusega koju minna ja vanematele öelda: meil oli täna vägev turniir, võitlesime ja mängisime hästi, saime viienda koha, kuid edestasime ka viite kooli!!!

Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi - 2019