Poiste aegade parim mängulõpp, tõi tabelisse vägeva viigi!!
Poiste mängulõpu kuulamisoskus on kolme nädalaga kõvasti paranenud...
Reedel Lihula staadionil toimunud Eesti noorte meistrivõistluste mäng avas meie poiste uue, positiivse külje. Oleme nüüd kahe hooaja jooksul selle vanusegrupiga pidanud Eesti noorte meistrivõistlustel tänase seisuga 29 kohtumist, kuid mitte kunagi varem ei ole poisid näidanud mängulõpuga imet. Just sellist suurt tahtejõudu, mis kõige suuremast mülkast aitab meeskonna välja tirida.
Tänane kohtumine 40 silmapaari ees kodusel Lihula staadionil algas esiteks hoopis teisiti, kui iga meie eelnev kohtumine...Olime kohe mänguks hakkamas ja tegelikult tahtsime kohe suurt kala, ehk võitu püüda. Selleks lõime tugeva baasi teisipäeval Pärnumaa koolide meistrivõistlustel saavutatud II kohaga, sest just sealt said poisid kaasa positiivse energia ja võidutunde, mida nad kaua kogenud ei olnud. Mäng algas küll hästi ja juba esimestel minutitel olime läbijooksudel valmis ja teenisime kaks kiiret nurgalööki, kuid šokk tuli ikka meie poolt vaadates. Kaitsemängijad hindasid olukorda suluseisu tekitamisel valesti, nii läks selle õnge ka väravavaht ja olimegi ise 0:1 kaotusseisus. Nii tuli saada taas reele ja mängu hoopis teisti hinnata ja uuesti alustada. Poisid olid tublid, kuid otsustavatel hetketel jäime hätta keskväljal pallide võitmisel. Kui selle ka vahel võitsime, ei jõudnud see korraliku sööduna mõeldud mängijale. Esimese poolaja traagika oligi selles, et meie ei suutnud mingil moel neid palle keskel võita. Kuigi olime teinud avapoolajaks hoopis teise käigu ja asetuse. Esimest korda mängisime formatsioonis: Paul keskkaitses, Jass keskväljal, Joonas keskväljal, Keiro ääres. Kuid treenerina uskusin, et see peab tööle hakkama ja pidime kogu tiimina olema kannatlik. Avapoolajal said vastased veel meie kaitsemängija individuaalsest eksimusest 2:0 ette, kuid Keiro värav tõi tabloole ikkagi 1:2 seisu.
Vaheaja teema oli üks ja ainus:keskel pallide võitmine saab otsustavaks. Kes sellega paremini toime tuleb-Võidab kohtumise!! Mäng oli ju võrdne, saatuslikuks võisid saada pisiasjad ja eksimused, või võitmised. Individuaalselt tuli oskused meeskondlikuks muuta!!
Teine poolaeg algas keeruliselt. Poisse segas mõte ja treeneri pandud kohustus, anda endast 10% rohkem. Otsiti variante ja kehakleelest luges selgelt välja ülipüüdlikuse ja tahte mitte eksida. Noormängija võib eksida ja peabki, kui seda eksimust kardetakse, siis eksitakse raskelt ja valel kohal, ning mingi aps tuleb sisse. Ka siis, kui oled muidu teinud briljantse kohtumise. Mängu 48 ja 50 minutil teenisid Kohila jalgpallurid kaks penaltit. Mõlemad meie kaitsjate vigadest. Mitte mingil juhul ei saa poisse süüdistada. Lihtsalt olime selleks hetkeks võtmas ohje, millele eelnes planeeritud positsioonivahetus-Geron ette, Raikko paremkaitsesse. Kuid just nn ülepüüdlikkus lõikas meile näppu, kui värskelt äärele toodud kaitsja eksis. Kuid ka sellises olukorras näitas mängu temperatuur, et meil on 20 minutit aega ja hea õnnestumise korral saame me vastased kätte. Selgelt oli ründefaasis jõudu juures ja olukord pidi lihtsalt muutuma. Kaitse mängis tegelikult ülihästi. Timmo-Paul-Kenneth-Raikko näitasid teisel poolajal väga küpset mängu. Silma jäi poiste tark söödumäng maast, läbi väravavahi, teiste kaitsjate ja poolkaitsjate. Läbi väravavahi toodi tänases kohtumise maast sööduna 14 palli!!! Mitte kunagi varem pole selline mänguelement meie mängu nii suurelt kaunistanud. Täna kaunistas. Alates mängu 55 minutist, ehk 15 minutit ennem mängu lõppu ja 1:4 kaotusseisus olles algas mäng, mida pole poisid varem näidanud. Nii öelda soojaks sai Geron, kes asus lööke sooritama. Palju kaugelt skoorinud kaitsemängija saigi 60 minutil jala valgeks. Seis oli 2:4. Siis sai väljakusügavusest söödu Keiro, kes heale tehnikale lõi juba 3:4. Poisid olid sõiduvees. Mängida jäi seitse minutit. Kas jõuame viigini. Surusime ja poiste mängus oli näha eneseusku ja tahet, sellist, mida mitte kunagi varem pole olnud. Just selliselt on võimalik alistada või teha häid mänge ka tugevate vastaste vastu. Kell näitas juba viimast mänguminutit. Saime löögile ja vastased takistasid pallilendu käega....Penalti!!! Nüüd oli kõik külmas peas ja külmas närvis. Geronil ei olnud probleemi, ideaalne löök alla nurka tõi seisuks 4:4. Kohe kõlas ka lõpuvile. See oli kogu meeskonna võit-Jah, kindlasti saab seda võiduks nimetada, sest tagasitulek sellisest seisust, kui lähed teisele poolajal 1:2 kaotusseisus ja siis teenivad vastased veel kaks penaltid ja sa oled hetkega 1:4 kaotuseisus Sa langed hetkega põhja, motivatsioon kaob ja mida kõike veel, kuid selline tagsitulek näitab poiste tugevust ja taas ühte sammu mehisemaks saamise suunas. Just mentaalselt.
Kiitus kogu meeskonnale!!
LLJK: Ken-Indrek, Jass-Jasper, Kert-Kristjan, Geron, Keiro, Joonas, Raikko, Paul, Ats, Kenneth, Timmo, Kaarel, Taavi, Charli, Kevin.
LLJK-Kohila JK Püsivus 4:4
Löögid raami: 9-10
Karistuslöögid: 5-4
Nurgalöögid: 3-0