Siin Virtsu Kooli 6-7.kl poisid Eesti Koolide MV hõbemedalitega 2001 a.
Kolm nädalat tagasi lõppes meie klubi poolt Lõuna-Läänemaa koolidele korraldatud saalijalgpalli karikasari. Vägev võistlus meie koolidele. Peale viimast etappi koos võistluslooga avaldasid minu mureartikli nii Lääne Elu, Pärnu Postimees, kui uudisteportlaal Läänlane. Mitmete jalgpalliklubide juhid ja treenerid, samuti ka nii mõnedki lapsevanemad on hiljem küsinud, miks ei ole ma oma artiklit avaldanud aga Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi kodulehel. Ühest küljest vägeva sarja taaselustamine, teisest küljest maaklubidesse laste saamise üha kasvav defitsiit, mis otseselt seotud koolide sulgemisega
Toon kirjutatud artikli kodulehe lugejateni muutmata kujul.
Lõuna-Läänemaa noorte saalijalgpalli karikasari oli siinsetele lastele uus võistlussari. See sai ellu kutsutud meie spordilaste võistlusvõimaluste avardamiseks. Taoline jalgpallivõistlus on paljudele lastele esimene võistluskogemus. Tegelikult on see jätk Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi poolt aastal 1994 loodud koolide jalgpallisarjale. See nimetatud võistlus kestis kokku 23 pikka aastat. Turniirid toimusid koolidele kolm korda aastas, kevadel, sügisel ja talvel sisetingimustes.
Tavaliselt oli mängupaigaks Virtsu Põhikooli jalgpalliväljak ja tollel ajal töötanud Virtsu Spordihall, kus toimusid talvised saaliturniirid. Kuid nimetatud võistlust on peetud ka Kirblas, Tuudil, Vatlas ja Lihulas.
Ekstreemsem koht võistluseks on olnud aga nüüdseks meie hulgast lahkunud Tuudi algkooli kehalise kasvatuse õpetaja Hillar Laose talu karjamaa Järise külas.
Selles sarjas toimus meie klubi eestvedamisel 23 aastaga kokku 69 turniiri. Selline võistlussari on kogu Eestis ainulaadne ettevõtmine!! Kuid sari katkes kolm aastat tagasi, sest meil ei olnud enam lihtsalt koole kes osaleks. Polnud võistkondi, polnud enam last, kes saaks joostes tulla palliplatsile ja esindada oma kodukooli. Lühikese ajaga suleti 30 kilomeetri sees kolm tugevat spordiga tegelevat kooli-Kasari-Vatla-Tuudi. Koolid, millel teiste spordialade harrastamise kõrval alati olnud ka tugevad jalgpallivõistkonnad.
Veelgi enam, kõik Lõuna-Läänemaa koolid, ka väiksematest-väiksemad ja need, mis nüüdseks ka suletud on 25 aasta jooksul andnud poisse ja tüdrukuid Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubisse. Klubivõistkondade, kes kaks kümnendit osalenud Eesti noorte meistrivõistlustel, selgroo on moodustanud just väikekoolide sportlased.
Nüüd kutsus klubi taas ellu uue sarja, et elustada vana traditsioon. Hetkel saame me seda veel lastele pakkuda, kuid kurjad uudised kuulutavad tarkade inimeste otsuseid, kes soovivad taas koolide sulgemist alustada. Paneme jälle rida koole kinni!
Kas tõesti ei ole meie lastele muud pakkuda? Kas lõhume laste kasvamise kõige turvalisema keskkonna-väikekooli?
Kas otsustajad teavad, mitu Eesti koondislast on läbi jalgpallimängu kasvanud Tuudi Algkoolist. Mitu aga Virtsu Koolist? Või mitme erineva pallimängu Eesti koondislast on kasvanud Kõmsi Algkoolist?
Aga mitu Eesti meistritiitlit kergejõustikus on võitnud Metsküla Algooli, või Kasari Põhikooli õpilased-vilistlased. Või mis spordialal olid aastakümneid vabariigi tipus Vatla Kooli õpilased.
Me kõik, ka tillukene jalgpalliklubi oleme eelmisest sellisest katastroofilisest koolide sulgemise otsusest väga palju kaotanud. Nüüdne kaotus oleks väikesele jalgpalliklubile tõenäoliselt lõplik.