Lõuna-Läänemaa JK U16 tegi väga hea esituse treeningmängus.
Lõuna-Läänemaa JK U16 meeskond, kes valmistub Eesti noorte meistrivõistlusteks pidas oma hooajaeelse teise treeningmängu. Vastaseks 10.märtsil Haapsalu kunstmurustaadionil Läänemaa JK U15 meeskond. Mäng kestis 2X45 minutit ja lõppes seisuga 2:3!
Kõikidele treeningmängudele on alati plaan minna koosseisuga, kelle eelnevalt treeningutel oleme paika pannud. Selleks on eriti oluline, et kõik jalgpallurid saaksid asjadest õigesti aru, et kõigil oleks kohustus kohal olla ja kõigil oleks võistkonnas oma roll ja vastutus. Oleme väikene maaklubi ja miljon korda üle korrutanud meie klubi filosoofia ja põhitõe-Iga mängija on meile ülitähtis. Me ei saa lubada endale vääratusi, mida tuleb puudujatega kaasnevalt ennem mängu teha. Kui on olulised asjatoimetamised, näiteks kool, õppimine, mis seisab noorel sportlasel esimese seadusena kõigist kõrgemal, siis tuleb sellest õigel ajal teatada ja ongi korras. Täna aga viimasel treeningul paika pandud algkoosseisuga me mängule suunduda ei saanud sest üks põhikoosseisu mängija ei saanud kaasa tulla, kuna pidi õppetükke vastama. Eelmisel treeningul toonitasime seda vastamist- kas kõigil on koolis hästi ja midagi vastata ei ole...ei olnud siis, aga täna juba oli.... Kahjuks tuli ka info selleks vahetult ennem ärasõitu, kell 14.57- seega kolm minutit ennem starti. Me ei saa seda lubada. Peame austama nii palju võistkonda ja kaasjalgpallureid. Bussis tegi treener treeningmärkmikusse uued asetused ja üritasime panna mängu jooksma.
Kohe alguses võib öelda, et tänane 10.märtsi treeningmäng esimesel poolajal oli selle vanuserühma kõigi aegade parim!!! Mängisime 2X45 minutit ja esimesed 45 sellest olid super. Pean silmas soovi, tahet, üldist mängu temperatuuri. Meeldis väga kuidas neljane kaitseliin: Herman-Robico-Stefan-Timmo sisuliselt ei jätnud vastastele mitte mingisugust võimalust läbi pugeda. Võimsad oldi nii õhust, kui maast. Pea pallidele jõuti väge õigel ajal jaole, põrget ei lastud. Ääred olid kaetud ja töö viis pluss. Keskväli töötas pallide pärast imelise enesekindlusega. Minu aastakümnetega välja kujunenud asetusplaanide üks aluseid hakkab toimima ka selles võistkonnas, lihtsalt tuleb usaldada poisse. Kuidas siis. Kaitseliinis mängisid kõrvuti kaheksa aastat sõbrad olnud ja ühes klassis käivad poisid, nad ju usaldavad teineteist ja tunnevad teistest kõige paremini. Keskväljal saab hooajal ilmselt koos pallida vendadepaar Lombid! Noorem ja vanem vend on hea tandem, mõlemad võitlejad, ei teagi kumb tigedam. Ja loomulikult nad ju teineteise eest on ka mängus viimseni väljas...kui abi vaja, siis aitad ju oma venda!! Läbi selle kogu võistkonda! Neile abiks tänases kohtumises veel tavaliselt kaitses mänginud Joonas, kelle uude rolli sisseelamine oli veidi konarlik, aga pärast olude sunnil kaitses mängides näitas pea 100% tegutsemist. Äärtel alustasid Keiro ja Geron-mõlemad kiired poisid ja mõlemad ka eelmise hooaja Eesti liiga TOP 3 väravalööjate edetabelis paiknenud jalgpallurid. Tipuründes alustas kaval Jass-Jasper. Väljakule paistis teotahteline meeskond. Vahetused toimisid hästi. Keegi ei langenud ansamblist välja, nii Kert-Kristjan, Rasmus, Kaarel, Kevin, Ats ja Jakob sekkusid ja oma tasemel kenasti võistkonda panustasid. Väravas näitas just kõrgete pallide püüdmisel head tööd Ken-Indrek. Ja tema tänased väljalöögid nii maast kui õhust olid minu meelest parimad, mida näinud olen. See üldine tahe andis ka tulemuse- Jass viiski meid poolaja lõpuks kenasti juhtima. Teisel poolajal algas taas meie aktiivne mäng ja Paul sai kenasti Hermani antud karistuslöögile jala vahele ja seis juba meie kasuks 2:0!! Teisel poolajal peale kaheväravalist edu vajusime aga eriliselt kehvasti oma kasti lähistele ja ei suutnud u 15 minutit vastu panna. Selliseid hetki tuleb ette. Kahjuks lõid vastased kiiresti ühe tagasi ja sinna aega sattus ka keskkaitsja Robico vigastus. Nendest olukordadest kas tullakse välja, või löövad taolised asjad rütmi päris segamine. Meil just viimane juhtus. Liigutasime teatud poisse erinevatele positsioonidele, kuid olime jäänud nati surve alla. Kuigi saime hoo tegelikult kenasti ülesse. See mida suutsime ise esimesel poolajal-Ise kõrgelt pressida, seda tegid nüüd vastased. Selle toel lõid nad veel kaks väravat ja saavutasid 3:2 võidu. Kuigi ka teisel poolajal olime aktiivsed. Jätsin ka meeskonnale hammustada lahti ühe ülesande. Hoidsin Keirot paremas terve poolaja ja teda võitlemas endast suurema ja pikema vastase vastu, seevastu oli Geron vasakus pidevalt väikese poisi vastu saamas kiirust ja palliga edu. Päris paljudel-enamikel juhtudel hoidsime palli aga Keiro ääres. Ta tegi seal suurepärast tööd-sai kokku teisel poolajal seitse korda tuua tsenderduse kasti. Kuid ehk oleks piisanud ka ühe palli toomisest keskväljameestelt vasakusse ja....üks korralik ärajooks. Muidugi on taolised eksperimendid alati kaheldava väärtusega, kuid ka selles vanuses mängija peab oskama olukordi ju väljakul juba lugeda.
Kindlasti tuleb selle mängu puhul eraldi lahti kirjutada esimese poolaja negatiivne pool. Jah, eelnevalt sai võistkonda kiidetud, seda nad väärt ka olid. Kuid palju küsimärke jätab õhku meie poiste üliheade võimaluste mitte realiseerimine. See tekitab ikka palju küsimusi. Treeningpäevikusse läks kirja täpselt viis-100% võimalust. Okei, lööme pooled ära, lööme kasvõi kaks viiest sisse!! Kahjuks on mingid asjad nati viltu. Mis täpselt, peame koos võistkonnaga jälile saama. Meil on reeglid, kui mängija teenib penalti anname talle selle ka võimaluse sisse lüüa. Nii kaua treeninud poisid ei tohiks mitu meetrit seda üle värava lüüa. Selleks peab olema külma närvi-mängija intelligentsust. Penalti löömine on väga keeruline protsess. Just siit tulevad tihtipeale välja mängija vaimujõudu näitavad tegurid. Üks-Üks olukorrad, sind ei saa keegi segama tulla, sa oled jõudnud oma kiirusega edestada mitu vastast, kõik on tehtud sa lähed võtad palli omaks ja lükkad kergelt nurka ja ükski Mart Poom ka ei võtaks noore jalgpallipoisi tarka otsust just nii lüüa sealt välja. Mitte ei löö esimest puudet ja ei luhta võimalust. Kuhu me tormame?? Kiirustame, tahame kiiresti lüüa, ootamata ära selle, et esimene kontroll, pall omaks, pea püsti ja meil aega küll, kas siis sööta, edasi liikuda, lüüa jne. Kõige tähtsam asi jalgpallis-esimene puude vedas-veab meid ikka palju alt. Kokku saime raamilöögile 14 korda ja nendest 11 lendas täpselt vastu väravavahti. On ju keeruline mõelda, miks ei suudeta üliheast positsioonist väravavaht oma löögiga liikuma panna ja löök temast mööda suunata.
Teine treeningmäng näitas, et liigume õiget rada. Selleks need mängud on, et kaoks ebakindlus, kasvaks kindlus ja saaksime negatiivsetest asjadest ülevaate. Meie väga eriline talv, ettevalmistamiseks Eesti meistrivõistlusteks ei ole poiste vaimu murdnud. Mäng andis palju positiivset-Täiesti kuldne esimene poolaeg. Samas ülikeeruline esimene poolaeg. Kui oleksime neid momente külmanärvilisemalt, jalgpallurilikumalt ära kasutanud, kirjutaksime me teisest tulemusest. Aga ehk ongi see väga hea. Tegemist on noorte meestega, kes peavad aru saama, analüüsima, õppima, mõistma. Peavad suutma vastutada. Peame seda tegelikult kõik koos tegema!! Ei kahtlegi, et see võistkond sammub samuti kõigi nende teiste Lõuna-Läänemaa JK võistkondade hulka, kellega klubi 22 aastat Eesti noorte meistrivõistlustel mänginud. Võistkondade huka, kes pikki aastaid suurte linnaklubide skalpe võttis!! Märgid seda näitavad, märkidest peame me kõik õppima!!
Lõuna-Läänemaa JK 10 märtsi treeningmängul: Ken-Indrek, Robico, Stefan-Lauri, Timmo, Herman, Joonas, Keiro, Geron, Jass-Jasper, Paul, Kenneth, Ats, Kaarel, Rasmus, Kevin, Kert-Kristjan, Jakob