Just on kõlanud lõpuvile. Viimase sekundi viigivärava rõõm on selline!!
Eesti norote meistrivõistluste teine ring algas meie U16 võistkonnale koduse lahinguga Tallinna FC Flora vastu. Ühtlasi oli tegemist kolmanda järjestikuse kodumänguga. Kahe eelmise kodumänguga, Tallinna FC Ajaxi ja Tartu JK Tammeka vastu olime väga hea mänguga ladunud korraliku vundamendi, et väikene kodumängude triloogia kenasti lõpetada. Kena lõpp pidi Eesti suurima klubi järelkasvu meeskonna vastu olema korralik mäng, just selline mida hetkel oskame ja milleks võimelised. Oma mängu mängimine ja korrast kinnipidamine. Ennem mängu 25 minutilisel koosolekul võtsime kõik eelseisva kohtumise peensusteni lahti. Arutasime ja analüüsisime läbi eelmise mängu puudused ja võimalused ja ehk ka selle, kuidas ja miks ei võinud olla eelmine kohtumine meie kolmepunktimäng, kuigi seda just kandikul pakuti. Poisid said kuulamisega ennem mängu kenasti hakkama.
Mäng algas kohe avavilest nii, et juba kolmandat mängu järjest olime valmis mängima. Meie meeskonnas tähendab see seda, et kiiret väravat ei lastud. Kui seda ei tule, on meeskonnas pinged maas ja saab omale keskenduda. Mäng oli võrdne, saime päris palju läbiminekuid, Ja kokkulepe, et viime kiiresti palli kaitsest rünnakule sai enamjaolt täidetud. Kindlasti on sellise nõudmise juures väike probleem- liiga suur tahtmine sellist olukorda luua lõpeb tihtipeale valesöödu, halva esimese puute, või liiga pika palliga. Kuid see kõik on õpitav. Tähtis, et oleme oma, ennem mängu kokkulepitus kinni ja peame oma ülesandeid meeles. Kaitses mängisime hästi, väga häid võimalusi vastased ei saanud, meie kaitse kas oli kenasti paigas, või oli väravavaht kenasti jaol. Probleem esimesel poolajal oli kindlasti see, et me ei suuda keskväljal palle võita. Väga paljud, kindlasti üle 50% pallidest langesid vastaste hooleks. Aga see annab ju võimaluse kohe alustada ka rünnakut. Ja sellest tulevadki edasised pingutused kaitses, kui vastane ründab, siis ta ju ka vähemalt igal teisel rünnakul löögile saab. Kui kaotad keskel näiteks 20 palli, siis kindlasti 10 korda neist on vastastel väga hea olukord. Ja selle ning nende olukordade likvideerimine nõuabki ehk kaitsjatelt liiga palju tööd. Sama asi võiks olla aga vastupidine. Kuid miski noore mängija peas ei suuda neid palle võitma viia. Samas oli ka meil häid läbimienkuid, ääremurdeid ja häid tsenderdusi. Esimene poolaeg 0:0
Teisel poolajal nägi staadionile tulnud rahvas seda, mille eest suurtel mängudel suurt piletiraha makstakse-Tõeliselt head jalgpalli ja millist oivalist lõppu. Taktika meie poolt nägi ette ikka 4-2-4 süsteemis kannatamist ja lootust sellele, et olukorrad, väga head olukorrad meie kiiretel poistel ees tulevad. Nii ka lõpuks läks. Juba etterutates võib öelda, et kogu mängu suurim võit oli see, mille tõttu kaotasime eelmise kohtumsie-Selles mängus me ei lasknud nurgalöökides üldse vastastel olukordi tekitada. Kõik vastaste 10 nurgalööki saime me kastist kenasti välja. Tegime vahetusi, et hoida mängutempot kõrgel ja lootsime ja ootasime oma hetke. 65 ja 72 minutil õnnestus vastastel 2:0 juhtyima minna. Esimene värav lohakusest, tavalisest vastase laskmisest kolme mehe vahelt triblamisest ja löögile laskmisest. Teine oli penaltiolukord, kindel viga, kas tingitud väsimusest, või miskist muust, igatahes olime kaheksa minutit ennem mängu lõppu kaotusseisus nii, et mitmel poisil ütles kehkeel ja mõnel ka suu, et nad on allaandnud. Ei saa oma olekuga petta treenerit, võitlema peab lõpuni. Ei saa küsida vahetust täiesti süütust väikesest kõksist vastu puusa, lihtsalt ei saa meeskonda sellisel hetkel iseenda panuseta väljakule maha jätta. Hetkel, kui lootus ei ole veel kadunud, hetkel kui lõpuvile on veel väga kaugel, aga samas ka väga lähedal. Juba neli minutit hiljem olime olukorras, kus saime väga hästi komistuskiviks olnud keskväljavõitluses palli hästi maha-esimene puude kontroll, teine puude, ideeaalne sööt Paulilt Keirole ja seis kohe 1:2 ja mäng momentaalselt teine!! Terve mäng tuli palju väljaku kõrvalt informeerida, et ei ole vaja esimese palliga huupi kiirustamist, kohe löömist, vaid tuleb kui natukenegi ruumi ja vastaste pressi ei ole, pall kenasti rahulikult maha võtta ja kena sööt anda. Sama oli terve mäng esimestele positele sisendatud, et nad saavad oma võimalused ja mõned neist ka väga 100%-sed. Ja nii ka lõpuks läks-Distsipliin, Kannatus, Eneseusk lõpuni välja tõi Flora vastu selle, mis Tammeka vastu meile kandikul pakuti ja mida me ei uskunud ega tahtnud vastu võtta!! Käisid kohtumise viimased 30 sekundit, kui saime taas keskelt sööduga Keirole, kes väliskülje vindiga palli kasti äärest teele saatis, üsna keskmise tugevusega löök veeres ja veers, ning Keiro ise jõudis veel jaole-2:2!! Super lõpp, Lõpuvile ja poisid olid emotsioonidest tulvil. Vastane oli nii pettunud, et ei tulnud mängu isegi aumehelikult lõpetama!! Olime kõik väga rõõmsad, publik plaksutas, fännid kisasid. Selline tulemus on kindlasti võit!!!
Pealtvaatajatelt mõned kommentaarid. Meie klubi kauaaegne abimees ja üks suuremaid fänne Tiit Roos:"Taas pakkusid poisid midagi erilist. Esimene poolaeg oli nagu rohkem teie oma. Teil on ka palju väikeseid poisse, vaatasin kuidas nad endast pikemate poiste vastu võitlesid. Vägev." Lapsevanem Peeter Idvani:"Minul tuli pisar silma, see on nii eriline, et selline jalgpall Lihulas on. Sellist asja poisid pakuvad ja sellise võimaluse on meie noored saanud, mängimaks Eesti noorte mesitrivõistlustel"
Lõuna-Läänemaa JK: Ken-Indrek, Herman, Robico, Stefan-Lauri, Timmo, Ats, Paul, Kenneth, Geron, Jass Jasper, Keiro, Joonas, Hugo Jan, Taavi, Kaarel, Kevin, Raikko, Charli.
Lõuna-Läänemaa JK- Tallinna FC Flora 2:2 (Keiro 2)
Nurgalöögid-3-10
Löögid: 10-17
Neist raami: 5-7
Karistuslöögid: 6-7