Tagasiteel Tallinnast raskelt mängult!
Pühapäeval mängisid meie U16 jalgpallurid Eesti 2020 aasta meistrivõistlustel oma kaheksanda kohtumise. Vahepealne ülitihe ja rangelt keeruline graafik on tänaseks asendunud normaalse rütmiga. Igal nädalal, enam-vähem seitsme päeva tagant mäng ja vahepeal jõuame ka treeninguid organiseerida. Nüüd olime teise ringi teises kohtumises Tallinnas Lasnamäe Ajaxi kodustaadionil, uhiuuel viienda kategooria kunstmuruväljakul vastamisi Tallinna FC Ajaxiga.
Esimene mäng Ajaxiga Lihulas tõi teatavasti esimese võidu tabelisse. Nüüd mäng võõrsil oli kindlasti selline, kus mängueelsel koosolekul pidime poistega jõudma mõtteni, et eelmise kohtumise hea tulemus ei loe mitte midagi!! Eriti sellise satsi vastu nagu Ajax ja veel võõrsil. Pidime kohe olema valmis suureks lahinguks. Just lahinguks, sest vastas oli meeskond, kelle kollaste ja punaste kaartide keskmine teenimine ühes mängus on ebanormaalselt suur. Sellega lihtsalt pidime arvestama, ei saanud, ega tohtinud vastaste mängumaneeriga kaasa minna ja pidime hoidma rangelt oma joont. Hoidma suu isegi siis kinni, kui emotsioon ebaõigluse pärast seda lahti tahtis viia... Lihtsalt on veel selliseid kohtumisi. Kannatasime ära ja poistele suur kiitus, just selle poole plaani kinnipidamise eest.
Mäng ise oli keeruline. Esimesed kümme minutit olime olukorras, kus nii mõneski teises kohtumises oleks pidanud võimalused ära lööma. Pärast muutus aga üha enam vastaste mäng domineerivamaks. Nad olid julged, söötsid hästi, kuigi eriliselt häid olukordi meie kaitseliin neil tekkida ei lasknud. Taas oli omal heal tasemel väravavaht Ken. Kes kogu mängus tegi seiitse(!!!) esmaklassilist tõrjet!! Muudele headele asjadele lisaks. See tegelikult näitab, et veidikene oli meie mäng ligadi-logadi. See algas peale keskväljalt, kus mitte kuidagi ei õnnestunud võita palle, ei omalt poolt oma meeskonna söötudest, ega ka vastaste poolt keskväljale toodud palle. Paremini läks meie keskmistel pallisaamine siis, kui muutsime veidi palli lahtimängimisel suunda. Kui tõime rohkem palle väravavaesisest lahtilöögist äärtele, olime edukamad. Seda ka teisel poolajal näitas rünnakutesse tõusmise protsendi hüppeline tõus. Ikka vana tõde-kes valitseb keskvälja, see saab ka ju rohkem rünnakuid. Esimesel poolajal tuli ka personaalselt poistega just keskväljameestega sellest rääkida ja juhiseid anda. Ega tahtmisele ja soovile ei saagi midagi ette heita, lihtsalt oli olukordi, kus me ei mänginud ehk olukordi igal korral lõpuni. Peab saama paremini. Vastased said küll rohkem palle, et rünnata, kuid meie likvideerisime olukordi hästi. Veel paistis silma tõsiasi, et poistel olid head mõtted kuidas palli kiiresti kaitsest rünnakusse viia ja kuidas avada diagonaalid ja ka püstsöödud. Kuid hea mõtte teostust segas kas liiga pikk, või samas teistpidi liiga nõrk ja madal sööt, mis langes vastaste kaitsjate peade peale. Siiski on see pluss, sest kõik see ju ühel heal päeval välja tulema ka hakkab. Olime palju suluseisus, taas pluss ja kiitus aktiivsuse eest, kuid miinus ja laitus positsiooni mitte õige valiku eest. Need ongi mitme otsaga asjad ja kõik see vajab õppimise aega ja selleks ju jalgpallurid seda läbi praktika, ehk siis võistlusmängu saavadki. Teisel poolajal kuigi ka kogu kohtumises olime head võitlejad. Siiski oli palju õnne, et teenisime ainult kaks kollast kaarti. Hirm selliste vigade eest rohkem teenida oli suur. Kokku tegime vastastele 15(!!) viga, mis on ka meie nn. rekord. Paljud juhtusid neist ka kasti ääres ja vastastel oli mitmeid häid võimalusi. Taas suutis kogu meeskond meeskondlikult kaitsta ja ka väravavahi abiga kõik olukorrad likvideerida. Ka meil oli olukordi ja ka karistuslööke, mis andsid lootust. Kuid löömisel puudunud täielik enesekindlus või ehk ka suurem vastutuse võtmine, ei lasknud meil skoorida. Lõpuks lõpetasid vastased kümnekesi, sest vastaste väravavaht teenis kaks kollast kaarti-ühe ajaviitmise eest ja teise käega mängimise eest kastist väljas. Meie aga saime selle meistrivõistluste esimese tõsisema vigastuse, kui minut ennem lõppu niideti jõhkralt maha keskväljamootor Paul ja muidugi vile vaikis...Kuid sellest kõigest tulid poisid auga välja. Pidasid vastu ja olid meeskonnana suur tervik. Kui saame nimetatud puuduseid hakata järk-järgult parandma siis oleme taas tulevikus paremad. Kogu meeskond oli teenitud punkti üle uhke ja nad mõistagi väärivad suurt kiitust!!
Mõned olulised nopped:
¤ LLJK-FC Ajax oli kohtumine kus teenisime esimese võõrsil punkti selle hooaja Eesti MV.
¤ Vastastele tehtud 15 viga oli meie poiste selle hooaja suurim vastastele tehtud vigade arv.
¤ Viimasest neljast mängust oleme teeninud kokku 5 punkti. FC Ajaxilt oleme saanud kuuest võimalikust neli punkti.
¤ Kaheksas mäng oli esimene, kui me ise ei skoorinud ja meie vastu ei skooritud.
LLJK- Tallinna FC Ajax 0:0
Nurgalöögid- 0-7
Löögid- 7-13
Neist raami- 2-9
Karistuslöögid- 8-15