Rasmus Ilves õnnitlemas Virgot löödud värava puhul.

Reedel toimus Pärnus taas järjekordne Esiliiga kohtumine jalgpallis. Sellel korral olid vastamisi Pärnu JK Vaprus ja Vändra JK Vaprus. Lõuna-Läänemaa JK jaoks oli tegemist olulise mänguga. Alati oleme pööranud meie klubist sirgunud jalgpallurite edasisele käekäigule tähelepanu. Eile oligi olukord kus Esiliiga mängus mängisid vastastikku kaks meie klubist sirgunud jalgpallurit. Vändra poolel 1991 aastal sündinud Andro Aavik ja Pärnu poolel 2003 aastal sündinud Virgo Vallik. Pärnul veel pingil Rocco Mõtt, kes eile jalavigastuse tõttu ei sekkunud. Kaks eri põlvkondades meie klubist sirgunud meest tegid hea mängu. Andro kaitses praeguse koduklubi au 90 minutit ja Virgo usaldati platsile 71 minutl. Nii nagu viimases liigamängus Tallinnas, sealse Flora U21 meeskonna vastu, ei läinud 17 aastasel ründajal palju aega vaja, et meeskonna eest skoorida. Kui eelmises kohtumises jõudis ta olla platsil kuus minutit, et oma väravaga mängu saatus otsustada, siis eile oli ta Rannastaadioni murul kõigest neli minuti, kui teist kohtumist järjest skooris. Kokku tuli Pärnu JK Vaprusele 6:2 võit. Mõlemad nimetatud pallurid on vaikselt tõstnud oma mänguminutite aega. Andro, kes sellel suvel tegi hoolsalt triatlonitreeninguid alustas Esiliigas mängimist alles 8.augustil ja on oma viimases viies Esiliiga kohtumises olnud klubi märkimisväärne jõud. Virgo, kellele kaks suvekuud möödusid mentaalselt raskes vigastusajas, on taas pead tõstmas. Seda näitavad ka kaks väravat kahes viimases kohtumises. Noor ründetalent on oma klubi väravalööjate pingereas nelja väravaga kuues mees, eriti tuleb selle juures rõhutada seda, et mänguminuteid on selle juures tal eelnevate olude sunnil ainult 303! See on klubi kõrgeim suhtarv minutite ja väravate kooskõlas.

Soovime endiselt meie palluritele nii kõrgemates, kui madalamates liigades jõudu ja jaksu!