Arno Peksar
Allikas: Lääneranna Teataja
On palju lugusid, kui alustame oma kodulehel artikleid sõnadega: "Täna oli meie jaoks ajalooline päev"...ja siis saame lugejateni tutvustada meie tublide laste saavutusi.
Samuti võiks tänast päeva iseloomustada eriliseks, siiski kogu meie koduvalda silmas pidades. Täna avaldati umbusaldust 91 päeva Lääneranna valda juhtinud vallavanemale Arno Peksarile. Tahest tahtmata tuleb tunne ja võrdlus sellisel juhul tipptreeneritega, kes juhivad Euroopa tippklubisid. Ja kes mingite miljardäridest klubiomanike meelest oma tööga hakkama ei saa ja hiljem vallandatakse. Lääneranna Vald pole just tippvald, isegi mitte Pärnumaa mõistes aga Arno Peksar on igal juhul tipp-poliitik ja seda kogu Eesti mõistes. Juba 1989 aastast väikese piirkonna juhina ja aastakümneid Hanila vallavanemana töötanud Peksar jäi täna oma tööst ilma. Ilmselt ei suutnud ta oma meeskonda 91 päevaga tõhusalt kaitses mängima panna. Või oli hoopis tegu puuduliku ründetegevusega ja vastaste suurema survestamisega. Palju ja kui suureskoorilisi kaotusi tal 91 päevaga kogunes, ei näita paraku ükski statistika. Või ei oska mina statistikuna seda kuskilt leida. Tegelikult on ta ääretult võimekas tegelane, et 91 päevaga vald, see tähendab oma meeskond põhja lasta. Ja nii saigi klubiomanikel ehk volikoguliikmetel võimalikuks talle kinga anda.
Kui nüüd iroonia lõpetada, siis on minule, kes tänaseks päevaks 30 aastat selles vallas lastele spordirõõmu pakkunud inimesele selline otsus keeruline seedida. Ma ei tea, mis, kuidas ja kas oli tõesti selliseks umbusladamiseks põhjus. Kuid aiman veidi pikemat protsessi, eelolevat sügist silmas pidades. Kes sellest olukorrast pool aastat ennem uusi valimisi võitsid...Mitte keegi!! Praegu, väga keerulisel ajal, kus kriis mida meie hoidja on maailmale kaela saatnud, tuleks tegeleda ainult sellega. Laste heaolu, oma valla kodanike heaolu. Peame olema, kui üks mees, kes on ainult selle eest väljas. Kui viirus taandub, siis saame sügisel taas oma valimisliitudega tarku inimesi mängida ja volikokku pääsmeid püüda. Mõndade jaoks ongi see vist ainus eesmärk. Nüüd oleme taas uues, ehk isegi veel suuremas kriisis, usalduskriisis. Viiruse eest paned maski ette ja pesed poes käed, see võib aidata aga kuidas sa südametunnistust puhtaks pesed, kas selliseid pesuvahendeid on olemas? Keeruline aga mitu lapsevanemat on juba helistanud ja küsinud kas vallavanema vahetus midagi sporditöös muudab. Ma ei tea, olen vastanud, sest tõsiselt ei tea. Tean aga ühte, et kõikide eelnevate, nii nagu ka Arno Peksariga on jalgpallijutud olnud aastakümnete jooksul positiivsed. Muidugi on tulnud aegade jooksul ette erimeelsusi, kuid vallajuhid on alati soosinud laste sporti.
Arvan, et tänane volikogu otsus, ei ole siiski lõplik. Lääneranna Valla volikogu töökorra seadus ütleb selgelt: Kui volikogu istungilt puuduvad kolmandik liikmetest on sellest ette teatanud, siis peab määrama uue volikogu koosoleku aja. Kas tõesti on tänane otsus õigustühine, sest palju volikogu liikmed olid puudu. Samas ei saa mina aru ka nendest puudujatest. Kas julgusest jäi puudu, et tulla siis selgitama, küsima, kaitsma omi seisukohti. Või oligi see lõpuks tark taktika?
Miks sellest siin kirjutan. Sellepärast, et nii õrnal ja keerulisel ajal, kui peame olema teineteisele parimad sõbrad, peab saama asju ajada inimlikult ja viisakalt. Kannatanuks ja elanuks koos üle need pool aastat valimisteni. Ei, ikka nuga selga! Mis nüüd siis nii erilist muutub? Mitte midagi!!