Siin poisid 04.oktoobril 2019 peale võitu Nõmme Kalju üle.

Täna 16.juunil pidasid U16 poisid oma kolmanda kohtumise Eesti noorte 2021 aasta meistrivõistlustel. Vastaseks Hiiu staadionil Nõmme Kalju meeskond. Ees oli ootamas väga eriline kohtumine: Väga suur, täismõõtmetes Hiiu jalgpalliväljak, lisaks kunstmuruväljak millel mängimine on meie jaoks väga võõras. Lisaks olid puudu mitmed poisid, kes kandis eemaldamisega karistust, kes oli vigastatud, kes oli arsti juures, kes oli isolatsioonis. Ja muidugi puudub sellel hooajal meie ründetipp Keiro. Täielik kompott, kuid need 14 jalgpallurit, keda saime antud kohtumiseks ülesse anda olid igati kohtumiseks valmis. Sellised olukorrad on meeskonnaks kasvamisel väga olulised. Need on rohkem väärt, kui kümme trenni, või rohkem väärt, kui viis võitu. Mängida kvaliteetse meeskonna vastu, väga rasketes oludes, see on eriti oluline just selles eas poistele. Need poisid on kogenud oma jalgpalliteel palju võite, ka Eesti noorte meistrivõistlustel. On oluline, et võidu emotsiooni oskame me vastu võtta ka kaotustest, mis sellest et tablool numbrid seda ei näita. Muidugi on spordis oluline võit ja edu, seda liiati kui me mängime tulemuse peale. Kindlasti on mängud mõisa peale, sest endast tuleb anda maksimum, kuid kui noor sportlane oskab vaadata kaotuse taha, siis on see tuleviku väetis.

Jäime tänases kohtumises esimese kümne minuti järel surve alla. Läksime kaitsvalt mängima ja saime esimesel poolajal suurepäraselt hakkama. See oli selle hooaja parim poolaeg, seni peetud kuuest. Ka esimese kohtumise poolaegadest, kui olime vastast võitnud. Igal korral ei loe värav. On täiesti eriline vaadata, kuidas noor maaklubi meeskond distsipliini hoiab, räägib, suhtleb, pingutab. See on vaatamist väärt. Kaitses oli vaid üks eksimus, kui vasakkaitsja oma mehel peaga löögile pääseda lubas, sellest tuli 18 minutil ainus värav. Hoidsime joont, et hoiame kaitse puhtana ja anname mõne positsioonivahetusega ette ründejõudu juurde, et ehk saame kiirete poiste abil kontrarünnakute peale loota. Oli hea avapoolaeg just selles võtmes, et täitsime oma ülesanded.

Teist kohtumist järjest aga andsime hea tunde teisel poolajal käest. Lasime vastastel lüüa seitse väravat ja kaotus tuli vastu võtta 0:8. Siiski on ka teises poolajas aspekte, mille üle saab rõõmustada. Poistele ei lugenud ükski värav, nad mängisid edasi nii, nagu seis oleks 0:0. See tähendab mentaalselt palju. Sellist sohu kukkumist, nagu oli eelmises kohtumises kodus, kus teatud vastaste väravate järel enam ei räägitud, ei juhendatud ja motivastsioon oli suuresti kadunud: Seda ei olnud. Oli küll allajäämine, kuid selg oli poistel sirge. Päris palju saime ka alustada rünnakuid maast. Kui esimesel poolajal olime suunitlusega ette mängima pikka palli, siis teisel poolajal alustasime seitsmel korral värava eest lahti mängimist maast! See on tähtis ja tõstab enesekindlust. Kõik poisid said mänguaega ja laupäevaks uueks kohtumiseks hea mängu ja ka usku!

Eriti oluline on vastaste puhul mainida väga ebaviisakat ja ebasportlikku poolt. 27 jalgpallitreeneri aasta ja 23 Eesti noorte meistrivõistliuste aasta juures olen vähe kohanud noortetiime, kes pingilt nii ebasportlikult kommenteerivad. Ja seda ka siis, kui peatreener ise istub poiste juures...Hämmastav!! Meie psikest kasvu Charli oli nende meelest päkapikk ja telefonist vaadatud(mida ei tohi mängu ajal kasutada) Lõuna-Läänemaa JK koduväljak on Lihula kooli staadion, mis on muidugi nende meelest kindlasti kartulipõld!! Ja palju muud mitte jalgpallialast. Sellepärast on meie poisid kindlasti rohkem võitjad kui vastased, kes said selle ühes hetkes. Kuid inimese olemise ja saamise kunst neis puudub ja kas neist õigeid jalgpallurid üldse saavad.

Lõuna-Läänemaa JK: Ken, Kevin, Kenneth, Joonas, Geron, Jass-Japser, Raikko, Charli, Oliver, Hugo-Jan, Taavi, Rasmus, Timmo, Herman.

Nõmme Kalju- Lõuna-Läänemaa JK 8:0

Nurgalöögid: 6:1

karistuslöögid: 1:0

Löögid väravale: 30:1

Raami: 14:1