Peeter Idvani Lõuna-Läänemaa JK vormis
Suurepärane, kui saame edastada väga häid uudiseid, klubist seest ja sellest, mis on lastega seotud. Käesolevast jalgpallihooajast alustab kõige nooremate jalgpallilaste grupi kõrval teise treenerina tööd Peeter Idvani. Peeter on olnud väga aktiivne lapsevanem juba aastaid. Oleme koos korraldanud mitmeid väikelaste jalkapäevi ja turniire. Ta on suurepärane isa oma poegadele, kellest noorim samuti esimest aastat meie treeningutel osaleb. Aktiivse spordimehena teab ta väga hästi, mis on spordi tähtsus ja tubli lapsevanemana, mida sport lapsele tähendab. Peeter Idvani hakkab meie kõige pisemate võistkonda abistama turniiridel, võistlustel, sõprusmängudel. Kõige rohkem läheb tema abi tarvis aga Eesti noorte meistrivõistlustel, kus meie kõige pisemad lapsed sellel aastal mängima hakkavad. Tegelikult on meie suurepärases tiimis nii, et kõikide emad-isad on selle väikeste põnnide tiimi treenerid. Meie Peetriga oleme siis sellised ametlikud esindajad, kes siis panevad paika võistluskalendri, sõprusmängud, turniirid. On ääretult hea meel, et Peeter ettepaneku vastu võttis. Kogu meie laste tiim on nüüd nagu üks perekond. Nii palju lapsi, treenerid ja lapsevanemad. Kõigil üks eesmärk: Et lastel oleks hea ja turvaline.
Mida Peeter ise endast ja eesolevast tööst räägib ja arvab.
"Olen pärit Virtsust, kuid praegu tegutsen ja elan Lihulas. Osalen aktiivselt erinevates trennides ja spordiprojektides. Olen harrastajana tegelenud spordi ja jalgpalliga terve oma elu. Alguse sai spordipisik kodus isaga mängides ja Virtsu lasteaias vanemate rühmadega mängides. Spordipoisi tee sai aga alguse Virtsu Koolis, 1994 aasta sügisel, kui Jaanus Getreu kooli juures jalgpallitrennidega alustas. Olen talle tänulik, et minu ja teiste Virtsu laste lapsepõlve trennide ja võistlustega täitis. Täisealiseks saades esindasin aegajalt Virtsut jalgpalliturniiridel. 2012 aastal, kui Virtsu spordihing Martin Vänt pensionile jäi, asutasin koos mõne sõbraga jalgpalli Rahvaliiga võistkonna. Võistkond sai hoo sisse, staadionil käis palju pealtvaatajaid, oli palju võistlusi. Meie trenndiesse olid kaasatud kõik soovijad. Meie poliitika oli selline, et kõik peavad saama võimaluse. Noored, mehed ja ka naised. Tulemused ei olnud alati kõige tähtsamad. Virtsu lipp jõudis paljudesse Eesti nurkadesse. Võtsime palju ette. Käisime välisturniiridel. Meeldejäävaim reis oli minu eestvedamisel Hispaaniasse, kus saime väga kõrge koha. Jalgpall tõi palju sõprussuhteid.
Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubiga oli alati side. Tundsin treener Jaanuse tuge. Nüüd enam ise jalgpalliga ei tegele. Aeg on seal, et minu poeg on astunud Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi treeningutele ja seda koos väga paljude teiste toredate lastega. Olen käinud kaasaelamas paljudel võistlustel, vaadanud treeninguid, vedanud koos klubiga mitmeid projekte, mis suunatud valla kõige pisematele. Mul on äärmiselt hea meel, et Lõuna-Läänemaa JK on mind trenerina ülesse andnud, kuigi ennast pean väikeseks abiliseks. Tean omast käest, kui tähtis on abiliste roll treeneri kõrval. Selleks, et treeneril jääks rohkem aega lastele. Meie vaated ühtivad Jaanusega suuresti. Pean lugu tema soojast hoiakust ja lõbusatest laste treeningutest. Ootan suure huviga eesolevat hooaega laste jalgpallis. Eeskätt toredaid ja lustlikke võistlusi, väljasõite, üritusi. Lastevanematega lastele kaasaelamist ja lastega rõõmu jalgamist."