Lihula ja Lõpe lastest said ühe sõprusõhtuga suured sõbrad.

Neljapäeval 07.aprillil oli meie klubi jaoks väga eriline õhtupoolik. Oleme pikkade aastakümnete jooksul sadu erinevaid võistlusi ja turniire korraldades enim tähelepanu pööranud just väikeste maakoolide, maakohtade ja külade lastele. Sest oleme väikene koht ja peame hoidma seda väikest inimest, kelle kodu on just siin. Kui kiiresti mõelda, siis justkui ei olegi selles midagi erilist, sest päevade tööd ja tegemised kulgevad ruttu ja kiirustamisel ei suuda me tihti mõelda, mis on tähtis ja vajalik. Aastal 1995 alustas meie klubi Lõuna-Läänemaa koolide jalgpallipäevaga, osalesid meie piirkonna koolid, enamus tillukesed maakoolid. Aastal 1997 alustas Virtsu Kool mängimist Eesti maakoolide meistrivõistlustel. Tegime seda pikki aastaid väga edukalt, kuni seda turniiri Eestis enam lihtsalt ei korraldatud. Aastal 1999 alustas Lõuna-Läänemaa JK mängimist Eesti noorte meistrivõistlustel. Meie üle 40 võistkonnas, kes siiani seal mänginud, on eranditult olnud meie oma koolide ja meie oma maalapsed. Ka need, kes natukene eemalt tulnud, on olnud väikekohtade poisid ja tüdrukud. Aastal 2002 sai alguse meil Tere Kool turniirid. Mõttega, kuidas ühendada kooli ja spordi vaheline mõte, kus mõlemad teineteist toetaks. Aastal 2008 lükkasime käima Lastekaitsepäeva Jalgpalliturniiri. Sellel aastal 15 korda toimuv perepäev on olnud nii populaarne, et meile tahavad tulla mängima võistkonnad ka kaugemalt. Oleme suutnud hoida oma joont, et osaleksid ainult meie külade ja väikekoolide võistkonnad. Et meie oma laps saaks esindada oma koduküla. Siiski algusaastatel tegime selle turniiri raames tihedalt koostööd Haiba Lastekoduga. Nüüd pole paljudes külades enam koolegi, kuid küla võistkond, kes sellel päeval mängib, on alles. Aastal 2019 lükkasime aktiivse perega, perekond Idvaniga käima Mattiase Jalgpallipäeva. Ikka jälle meie oma lastele ja see turniir just kõige väiksematele. Need kõik ettevõtmised on olnud ainult ühe mõttega. Et meie oma laps saaks mängida, et meie oma laps oleks aktiivne ja läbi selle ka selle aktiivse lapse kool. Et kui selles koolis õpib ja spordib see aktiivne laps, siis ei kaoks ka kool. Noh, mõne kooli kadumisele ei ole me suutnud kätt ette panna, kudi meie jalgpalli erinevad üritused on 28 aastat õpetanud oma kodukohast lugu pidama.

Täna, 07.aprillil astusime minu meelest ühe vägeva sammu taas edasi. Lihulas toimus Lõpe ja Lihula spordilaste vaheline sõpruslahing. Lõpe lapsed olid ennem meie Pärnumaaga liitumist justkui võõrad. Nad olid teises maakonnas ja kuidas sa siis ikka sõprust sobitad, kui pakud välja üritusi ja võistlusi. Kui veel Lõpe lastega tegeleb meie oma klubi naisjalgpallur, Kristel Ojaste, siis on ju väga loogiline, et kiiresti tuleb lapsed kokku kutsuda ja neile anda võimalus. Ja nii saigi uus tillukene maakoht meie sõbraks. Täna olid veel Lõpe lastel abiks sealne kultuurijuht Kristel Rohumägi ja meie teine naismängija Karin Mänd. Oli eriline, kui uude spordihoonesse tulid väikese maakooli lapsed. Nad tulid siia esimest korda. Ja nad said uues suures hallis meiega mängida ja lustida. Loomulikult olid õhinat täis ka meie lapsed. Lapsed on ju toredad, nad võtavad uued sõbrad ilusasti vastu ja aitavad oma vahetu käitumisega neil kohaneda. Kindlasti saame öelda, et peale tänast on meil palju uusi sõpru. Meie sõprusõhtu algas sörkjooksuga, siis  tegime koos ühise võimlemise. Peale seda võtsid lapsed ritta, et moodustada teatevõistlusteks neli võistkonda. Eri raskusastmetega teatevõistlused panid lapsed hästi pingutama ja kõik said nendega kenasti hakkama. Siis tuli joogipaus ja jalgpallivõistkondade moodustamine. Lihula sai teha kolm tiimi, Lõpe tegi sagedaste vahetustega ühe tiimi. Lisaks tegid oma laste mängus kaasa ka Treenerid Kristel ja Karin. Mängud olid ägedad, iga mänguga läks põnevus järjest suuremaks. Mõlemad tiimid lõid ka väravaid. Oli väga meeldiv näha pealt vaatamas palju meie lapsevanemaid. Ja seda mitte ainult Lihulast, vaid ka mujalt. Sest meie treeningutel käivad lapsed ju ka Metskülast, Virtsust, Kõmsilt ja teistest kohtadest. Kõigile meeldis ja mängu lõpus said noorsportlased suure aplausi. Autasustamiseks kogusime lapsed kõik tribüüni juurde lastevanematele lähemale. Igale lapsele oli spetsiaalne sõprusmängu medal ja maiustus. Päeva jääb meenutama ühispilt.

Suur tänu teile Lõpe ja Lihula jalgpallilapsed. Suur tänu juhendajatele ja kaasa elama tulnud lapsevanemad. Oli tore jalkaõhtu!