Siin poisid Läänemaa MV tiitliga. See võit pani suurele edule aluse!
On 13 ja 14.aprill, aastal 1992. Luunja Keskkooli spordihoones selgitatakse Eesti Koolispordi Liidu 1991/1992 õppeaasta meistreid 8-9.klasside korvpallis. Finaalturniiril mängib neli kooli: Märjamaa Keskkool, Väike-Maarja Keskkool, Luunja Keskkool ja suurepärase hooaja teinud Lihula Keskkool. Eesti nelja parima kooli hulgas olemine oli juba selline edu, et ka see tulemus pani sellel ajal paljud korvpallurid, ajakirjanikud ja treenerid Lihula poistest rääkima. Oli tõesti imeline hooaeg. Sellel õppeaastal ei kaotatud ühtegi mängu. Vaatamata sellele oli pääs finaalturniirile ikkagi väga keeruline. Alustame seda teekonda otsast.
04.septembril kutsus Lihula Keskkooli tollane kehalise kasvatuse õpetaja Railo Paun noore treeneri, Jaanus Getreu oma kabinetti. Pakkumine oli laual, alusta poistega korvpallitreeninguid. Eesmärk oli õpetaja poolest see, et poistel oleks tegevus, mingitest tulemustest siis ei räägitud. Ja mingitest tulemustest ja kohtadest ei osanud ka sama aasta kevadel Lihulas Keskkooli lõpetanud treener, kes töötas samal ajal ka Virtsu Koolis õpetajana, unistada. Tegemist oli huviringiga. See aga mis juhtuma hakkas, ületas kõik ootused. Esimene treening oli poistel 24.septembril 1991 Lihula Keskkooli vanas võimlas. Esimesse trenni tuli 9 poissi-Janno Märk, Rene Soom, Kristo Linn, Argo Mõtt, Aigar Mõtt, Ott Kullerkupp, Andrus Sülla, Ringo Rennit ja Jaanus Mikkus. See oli minimaalsem poiste arv, et trenni tohtis teha, kuid mitte piisav, et korralikult 5v5 mängida saaks. Aja jooksul poisse lisandus ja trennid muutusid tõhusamaks. Meenutan, et kuigi korvpalli sai mängitud palju, siis treenida mingilgi moel noori poisse, see on ikkagi midagi muud. Mul olid trennides kaasas paljud korvpalliõpikud, püüdsime leida oma teed ja kasvasime ja õppisime koos. Poisid andsid mulle väga palju ja kindlasti võib etterutates öelda, et see õppeaasta nende poistega aitas mul paljuski treeneriks saada.
Võistlesime palju. Võitsime NMKÜ sarja, edasi tuli oluline turniir, kus Läänemaa tiitliga sai võitjakool kaasa ka õiguse osaleda Eesti koolide meistrivõistlustel. Ja ega ei olnud nii, et kui maakonnas võidad, siis oled kohe Eesti finaalturniiril. Läänemaa koolide meistritiitel tuli meile viie võiduga. Mängud olid aga väga rasked. Näiteks Virtsut võitsime 47:37, Haapsalu I Keskkooli 44:32, Wiedemanni Gümnaasiumit 59:42. Kaasa mängis ka tugev Hiiumaa koolide koondis. See oli väga raske ja korvidevaene mäng. Siiski võitsime 36:25. Ainult Taebla Keskkoolist saime paremini jagu, võit 57:27. Tollel ajal toimusid maakonna meistrivõistlused kahel päeval. Nädalase vahega. Me olime tõsiselt selles liinis sees. Tegime trenni, kahe mängupäeva vahele tegime veel treeningmängu Virtsu Kaarhallis. Suhtumine oli poistel ülikõrge. See meeldis mulle väga ja hakkasin see peale ka teist saaliaega poiste jaoks nuruma. Saime ainukese aja laupäevaks. Kuid poisid käisid ikka korralikult trennis ja treenisime edasi. Olime Läänemaa Meistrid ja saime õiguse minna vabariigi finaali. Ennem seda toimus aga nelja regiooni poolfinaalid. Kus lõppfinaali pääses ainult iga poolfinaali võitja. Kui nüüd mõelda, siis see oli ikka väga tihe sõel. Poolfinaal toimus Tallinnas, Hiiu Kooli võimlas 25.märtsil 1992. Hiiu Kooli võitsime kohe 99:29. Siis tuli aga tõeline superduell Märjamaaga. Oi-Oi..seis oli 32:32 viigis, pall oli vastaste käes jäi kaheksa sekundit.... Nad tegid möödaviske. Janno sai palli, kiirelt põrgatas ta üle ja vise...mööda. Lauast sai aga palli Andrus, kes pöörde pealt, jalad harkis viske tabas. Super!! Kohe tekkis külakuhi ja Lihula poisid rõõmustasid. Külakuhjaga liitusid ka treener ja poiste abilised. Poolfinaali viimast mängu Haljala Gümnaasiumiga ei mängitudki, sest Lihula oli selleks ajaks turniiri võitnud ja Haljala kaotanud, seda kõike tabeli põhjal ennem viimast mängu. Lihula Keskkool oli Eesti MV finaalis, nelja parema hulgas. Lõpuks sai turniirile ka meie grupist Märjamaa.
Ettevalmistus algas kohe. Leidsime sponsori, kes eraldas meie uute võistlusvormide ja dresside ostuks tolle aja kohta suure summa. Jutud läksid liikvele ja oli üks nädalasisene päev, kui läksin koju ja...korter oli kõik mul segamini keeratud, kõik oli segamini!! Otsiti meie toetusraha. See oli mul kodus, magamistoa kapi riiulis kingakarbi sees. Ukse võti aga kapi otsas raamatute all. Seda varas ei leidnud, ilmselt polegi see varas elus ühtegi raamatatut lugenud! Raha jäi alles, saime vägeva vormi ja dressid. Ettevalmistuse hulka kuulus Virtsu turniir. Saime seal kolm head mängu-kolm head võitu ja tulime turniiri võitjateks. Siis jäi veel nädal, tegime trennides palju viskeid ja proovisime kindlaid liikumisi. Vanad märkmed näitavad, et trennides käimine oli kõikidel pea 100%-Just see on hämmastav ja ülioluline. Usun, et see oligi meie suur relv, mis kasvas kokkuhoiuks ja kasvatas mega suure võistkonnavaimu. Tegime trennides näiteks 100 vabaviske seeriaid. Näiteks Janno tabas 88, Jaanus 78, Argo 84 viset.
Sõitsime Luunjasse Jaanuse isa roovedamise suure autoga. Kotid olid taga kastis, present oli peal ja nii läksime tiitli järgi! Mängud finaalturniiril olid suurepärased. Esimeses kohtumises tuli vastu vana tuttav Märjamaa. Vastaste treener Raivo Heinaru oli kõik peensusteni kirja pannud. Keda hoolega katta, kes olid meil kiired, kes võimsad. Meie ei vaadanud tagasi, tuli oluline võit 44:28. Teine kohtumine oli Väike-Maarja Keskkooliga. Ülitehnilised mängijad, Aivo Erkmaa õpilased tegid meie elu küll raskeks, kuid mitte otsustavalt. Jaanuselt meelitati kohe kiiresti kavalusega viis viga! Mängu tegime muutuse, palli ei viinud nii palju korvi alla. Vastasime samuti kiire mänguga ja saime suurepäraselt uue taktikaga hakkama. 51:40 võit pani tõsiselt mõtlema sügisel täiesti utoopiliselt mõeldavast asjast-Eesti meistritiitlist. Viimane mäng ja ainus mäng teisel päeval, ehk siis 14.aprillil on täiesti nõiduslik ka. Tuli suur võit. Posid võitsid koguni 72:43 ja olime saavutanud Lihula kooli spordiloo ühe olulisema peatüki. Sest pallimängu tiitel on igal juhul eriline saavutus. Veel tasub märkida, et seda mängu jälgis rõdult, jälgis oma kooli suuremate poiste mängu Luunja Keskkooli kolmanda klassi poiss....Janar Sõber. Ta ütleb siiani, et mäletab seda mängu ja mäletab ennast ja enda tundeid selles mängus. Aastal 2005, 13 aastat peale Lihula poiste suurt võitu oli ta Lihulas kehalise õpetaja..Ja lävimas enamustega sellest 1992 aasta võistkonnast. Loodus panebki kõik paika, nii nagu ta pani paika ka selle, et sügisel 1991 tuli pakkumine, aja jooksul kasvas poistel ja treeneril isu, seati eesmärgid, võeti kampa toetajad, tublid lapsevanemad ja asi viis Eesti Koolispordi Liidu tiitlini. Kõik poisid olid vajalikud ühtemoodi. Selleks ei hakkagi tooma välja kui palju keegi punkte viskas, või midagi muud. Kuigi kogu statistika on mul tallel. Ehk tuleb sellest kunagi raamat hoopis kirjutada. Ainest on väga palju. Nii mälestusteks, kui ka õppematerjaliks. Sellest, kuidas tennistes poisid tahtsid, kuidas nad koos treeneriga kasvasid ja kuidas nad panid endast rääkima kõik sõbrad ja koolikaaslased, treenerid ja õpetajad.
Suur tänu teile poisid, et aitasite treeneriks saada ja palju õnne suure tiitli 30 aastapäeva puhul!
Eesti KSL Meistrid 1991/1992: Janno Märk, Jaanus Tšekenjuk, Argo Mõtt, Aigar Mõtt, Andrus Sülla, Rene Soom, Heiko Põld, Ringo Rennit, Kristo Linn, Ott Kullerkupp, Jaanus Mikkus. Meie mnager oli Enn Kerge, Toetajad AS Branta ja AS Lihula Leib. Suur fänn tollane direktor Armas Merevoo, kes igati aitas. Lisaks lapsevanemad Georg Tšekenjuk ja Arvo Mõtt.