Kogu meie jalgpallipere rõõmsalt koos.

Suvi on tore ja suvi on rõõmude aeg. Kui veel koos toredate inimestega midagi ette võtta, siis saab tehtust pajatada veel aastaid. Meie tillukeste jalgpallilaste ja nende vanemate järjekordne ettevõtmine oli sellel korral täiesti eriline. Koos võtsime osa väga suurest jalgpallifestivalist. Meie kõige nooremad said senise elu suurima jalgpalliturniiri ja võrratud emotsioonid. Ja mitte ainult lapsed, vaid kindlasti ka lapsevanemad. Pühapäeval 24.juulil asusime teele Saaremaa CUP 2022 jalgpalliturniirile Kuressaarde. Juba Virtsust kell 15.50 väljuvale praamile minek oli suur rõõm ja lapsed olid väga suures ootusärevuses. Nii suures, et mõni auto jõudis sadamasse lausa mitu tundi ennem praami väljumist. Jõuti teha isegi väike ekskursioon Virtsus. 25 minutit praamissõitu ja tund autosõitu ja olimegi jõudnud juba meie turniiri ajaks uude kodusse, Jurna Turismitallu. Meid võttis vastu lahke pererahvas ja lapsed ja vanemad paigutati peredega tubadesse. Tingimused ööbimiseks ja lastele hoovis mängimiseks olid suurepärased. Kõik oli käe-jala juures ja saime tunda ennast hästi ja turvaliselt. Lapsed asusid ju kohe erinevaid mänge mängima ja vanemad hakkasid valmistama õhtusööki. Treenerid Jaanus ja Peeter tegid reisi veel Kuressaarde ja käisid tutvumas turniiri jalgpalliväljakutega. Peetri abiga valmisid ka võrratud grillroad ja emade tehtud salatid ja suupisted viisid keele alla. Nautisime õhtusööki, ajasime juttu, lapsed mängisid, muusika mängis ja oli imeline esimene õhtu Jurnas. 

Esmaspäeval ootas aga juba kell 08.00 hommikusöök, seega äratus oli veelgi varem. Ennem seda veel väike võimlemine ja korralik ja väga rikkalik hommikusöögilaud. Lapsed ja vanemad sõid kenasti kõhud täis ja alustasime teekonda esimesele turniirimängule. Vastaseks kell 09.35 JK Sepps I võistkond. Esimeses kohtumises saime ennast käima teisel poolajal. Harjumist vajas väljak ja ka koostöö. Kuid kõik lapsed olid väga tublid-said palju mängida ja 3-8 kaotus ei teinud kellegi meelt kurvaks.  Poolteist tundi vahet ja juba olime uuesti platsil, et mängida oma turniiri teine kohtumine. Vastaseks FC Kuressaare võistkond. Juba soojendus näitas, et lapsed olid suurt tahtmist täis ja kippusid väljakule, alguses muidugi sõnadega-Millal juba mäng hakkab? See hakkas peagi ja tegemist oli tulise lahinguga. Rünnakuid tuli meie ja vastaste poolt. Oli ülimalt pingeline kohtumine. Viigiseis 2-2 püsis kaua, kuid lõpuks suutsime meie veel kolm väravat lüüa ja vastased ühe. Suur rõõm oli lastel, kui nad said oma senise suurima turniiri esimese võidu. Kallistasime üksteist, lapsed, lapsevanemad, treenerid. Olime rõõmsad laste üle. Nii tabavalt võttis mängu kokku Keron, kes ütles:"Olin platsil nagu müür!!" Just seda olidki kõik meie lapsed, vastastele ei antud väljakul millimeetritki. Siis läksime väljateenitud lõunasöögile ja Jurnasse puhkama. Selleks, et kell 17.00 alustada rongkäiku Nooruse kooli juurest staadionile. See avatseremoonia oli vägev-Kõik turniiri võistkonnad olid rivis. Iga klubi hoidis oma nimega plakatit. Meie liskas veel ka oma klubi lippu! Võrratu rõõm ja kaks kilomeetrit läks ludinal. Jõudsime Kuressaare linnastaadionile. Ees ootas seal trikimees Eno Lints ja pidulikult avati turniir. Õhtusöögi sõime staadionil. Kõige tähtsam aga ootas meid ees. Tipneri karikasarja kohtumises astusid võistlustulle Pärnu JK Vaprus ja FC Kuressaare. See oli taas nagu ei tea kellelt kingitus...Et just Vaprus just sellel päeval seal mängis. Vaprus on ju meie sõprusklubi, seal mängivad meie omad poisid, kes ka kunagi sama vanalt trennide ja turniiridega meie juures alustasid. Kohe jooksimegi, ehk isegi liiga vara Vapruse soojendust vaatama. Lapsed hüüdsid Reno-Reno, Rocco-Rocco, Reilo-Reilo! See tekitas nii üleva tunde. Muidugi ei jätnud meie mehed lapsi pika ninaga. Veel ennem nende mängueelselt koosolekut tulid nad meie juurde lastele patsu lööma. Siis algas lahing, mida polnud Eesti jalgpallis vist ammu nähtud, kui kunagi üldse. Vaprus läheb mängu 50 minutil juhtima. Värava lööb ei keegi muu, kui Reno!! Mäng on väga jõuline ja oleme oma 20 pealise hulgaga vist ainsad Vapruse toetajad. Teeme kõva lärmi ja pääseme ka palju kordi Soccerneti otseülekande pilti. Kõva lärmi teeb ka Kuressaare pooldajaskond-Ja lausa nii hullusti, et rahva hulgast lendab õllepurk vastu Vapruse treeneri õlga..See on juba midagi jubedat. Kohe antakse ka hoiatus, et mäng võidakse pooleli jätta. Meie lastega ühineb ka üks tore poiss JK Volta klubist. Oleme kui üks meeskond. Aeg on juba otsas, kui kuuendal üleminutil Sander Laht karistuslöögist seisu viigistab..No nii valus!! Kuna karikasarjas viiki ei tohi mäng jääda, järgneb lisaaeg. Ka siin on asjad ikka päris hullud, Esiti teenib Vapruse mängija punase, siis FC Kuressaare läheb juhtima. Juba tundub, et kõik ongi läbi. Kuid viis minurtit ennem lisaaja lõppu saab Vaprus ikka viigi kätte ja tulemas on penaltiseeria. Staadioni kommentaator Alver Kivi ütleb juba, et viimane praam väljub Kuivastust Virtsu suunas 22.50. Kell on aga juba 21.30 kui alustatakse penaltite löömisega. Siin kahjuks õnne ei ole ja kaks Vapruse meest eksivad ja oleme kaotanud napilt. Leppisin nädal ennem mängu kokku ka võimaliku ühispildi tegemise Vapruse ja meie klubi U9 lastega. See muutus kiirele kiirustamisele väga kahtlaseks ja arvestades ka meeleolusid ehk ka võimatuks. Kuid siiski on Vaprus nõus tulema meiega koos pildile. See on suur hetk meie laste jaoks. Sest enamus lastele on just Rocco-Reno-Virgo- Robin-Reilo ja teised Vapruse mängijad nende iidolid. Suur tänu Vaprusele. Jõuame Jurnasse tagasi kell 22.00 ja saame veel nati muljetada ja midagi veidi näksida. Lapsed mängivad sulgpalli ja muid mänge. Öörahu on kell 23.00, pikk päev õhtus ja teisipäev ees ootamas.

Teisipäeval saame veidi kauem magada ja esimene mäng 11.35 ja vastaseks tugev Saku Sporting. Meil tabelis üks võit ja üks kaotus ja kõik on hästi. Mingit pinget-eesmärki ei sea me treeneritega lastele peale. Mängurõõm, väravad ja teineteisest rõõmu tundmine on eriline ja tähtis. Kuid kuidas sa seda ikka poisile, kes palliga juba igausguseid trikke teeb, selgeks teed. Ja ei peagi vist. Laseme lastel olla ja möllata. Mäng taas ülipõnev. Üritame hoida oma joont ja mängida natukene kiiremalt pallid ette kahele ründajale. Ja lõpuks see toobki edu. Meie vanemad on sealjuures ülimalt erilised. Nende kaasaelamine ja innustused on väga vajalikud. Saame üliolulise võidu ja alistame vastased 4-2. Kaks võitu järjest ja ennem turniiri mitte üldse mingite kohtade peale mõelda, tuleb nüüd seda teha. Lihtne valem, viimases alagrupi mängus piisab viigist ja oleme pronksimängus. Muidugi arutame seda ainult koos treeneritega. Päeva teine kohtumine on õhtul pool viis, seega saame taas lõunatada ja puhata. Ajakavaga meil kenasti vedas ja saime oma päevi ilusti sättida. JK Volta, meie õhtune vastane oli kaotanud päeva esimeses mängus FC Kuressaarele, seega neile, keda meie võitsime, oli oht et tekib ka kolme tiimi vahel nn. "surnud ring". Ja just nii ka läks. Meie lapsed oldi väga tublid ja suurt tahtmist täis. Lõime taas palju väravaid, kuid vastased suutsid lüüa ühe rohkem. Napp kaotus 3-4. Peale mängu oli väikene pettumus, kuid selle pühkisime treenerite ja vanematega lastelt nagu naksti maha. Kõik olid sju suurepärased ja tublid. Siia sobis treener Peetri lause, et turniir oli juba esimesel õhtul korda läinud. Ta pidas silmas just seda, kuidas meie lapsed on rõõmsad ja naudivad koosolemist. Väga õige tähelepanek. Kolmas õhtu on viimane õhtu Jurnas. Vanemad teevad taas maitsva õhtusöögi. Teeme väikese peo. Iga laps saab treenrite poolt tubli turniiri eest maiustuse. Treenerid tänavad kingitusega ka lapsevanemaid. Oleme rõõmsad ja naudime suurepärast Saaremaa suve. Siis on aga tulemas suur üllatus. Lapsed mõtlevad ise välja näidendi, lavastavad ja toovad esietenduse pealtvaatajateni, ehk siis täiskasvanuteni. Lugu, kuidas kommikarp ühe maiasmoka käe ja suu läbi salaja kaduma läks. Mis küll hiljem üles leitakse ja kuidas kõik õnnelikud on. Aplaus näitlejatele on meeletu, nad kutsutakse tormiliselt lavale tagasi. Vahepeal tulevad ka head teated Pärnust. Kus meie kaks jooksupoissi, Sten ja Gregor taas kaksikvõidu võtsid. Rõõmu igale maitsele. Järgeb disco ja soovilugude mängimine. Lapsed jälendavad kuulsaid artiste ja see tuleb neil vapustavalt hästi välja. Kindlasti on selle õhtu põhjal põhjust väita, et kes veel ei teadnud- meie lapsed on väga andekad.

Kolampäeval läheme 7-8 koha mängus vastamisi JK Seppsi II võistkonnaga. Treenerite plaan on selge-Vahetame iga nelja minuti tagant nelikute kaupa ja loome lastele tõelise mängupäeva. Kõik savad võrdselt mängida. Teisel poolajal tuleb platsile ka väravast Omar ja väravasse läheb Mattias. Mäng on igas mõttes väga lahe. Eriti on hea jälgida, kuidas veidi pisemad võistkonna liikmed on eriliselt suur tahtmist täis. Suur mängurõõm ja lust olid see mille järgi me läksime ja selle ka sellelt turniirilt viie mänguga saime. Lõime kokku 15 väravat ja see on vägev. Kõik said piisavalt mängida. Leisime uusi sõpru ja austasime ka ise teisi mängiajid. Näiteks täna viisid meie lapsed kõik koos maiustuste karbi ühele Saku Sportingu tüdrukule. Tema vastu mängsiime meie eile ja täna elasid lapsed talle väljaku kõrval kaasa. Jalgpall liidab ja sellest mängust saame uusi sõpru kogu eluks.

Suur tänud lapsed-Eliisabet, Mattias, Keron, Karl-Sander, Robert, Romec, Tarvi, Rasmus, Kairon Omar. Olite väga ägeda ja tublid. Aitäh teile, aitasite ju Mattiasel lüüa kaheksa ja Romecil seitse väravat. Kõik olite supertublid.

Suur tänu Lapsevanemad- Kati, Külli, Maire, Kelly, Peeter, Reeilka, Annika, Vallo, Epp, Randy. Ilma teieta ei oleks meie reisi olnud!

Suur tänu Lihula Tarbijate Ühistu COOP!

Väga liigutav hetk oli turniiri viimase mängu lõppedes, kui laste ja vanemate poolt olid treeneritele tänutäheks kingitused ja suur hulk kallistusi. Vastu tänades ei pane me tähelegi, kui palju me räägime avalikult sellest, kui palju me lapsi armastame ja kui tähtsad nad meile on. Aga usun, et see on õige ja sellest peabki rääkima. Nii nüüd tänasel päeval, kui siis ammu, kui kõik meil jalgpallis algas, oleme seda alati rõhutanud. Laps on kõige tähtsam!