Sauel saime Eesti MV IV etapil teise koha!
Just selline enam kui 12 tunnine tööpäev oli laupäev 10.september meie kõige väiksematele jalgpalluritele ja nende vanematele. Hommikul kell 10.00 alustasime starti Sauele. Seal toimus Eesti noorte meistrivõistluste U9 vanusegrupi IV ja ühtlasi ka viimane etapp. Meie võistkond koos fännidega tegid taas võistlusest võistluse. Kokku oli kaasas 12 last ja esmakordselt ka tüdrukud. Lapsevanemad, kes alati meiega kaasas, teevad Eesti staadionitel nii kõva lärmi, et nende kaasaelamise toel on lastel mõnus mängida. Olime treener Peetriga õhevil ja ootasime seda võistlust eriti. Kuidas on võistlusolukorras tüdrukute ja poiste vaheline koostöö ja kuidas seda lapsed ise naudivad. Lapsed treenivadki meil koos ja sellepärast mingit suurt muret ei olnud. Kõik mängud tegime palju vahetusi, põhiliselt nelikute kaupa ja üheks võistkonnaks olidki tüdrukud, kes said mängimisega suurepäraselt hakkama. Ainult üks soovitus oli kõikidele lastele-Olla rõõmus ja nautida. Ja läbi selle tuli ka suur tahtmine ja ennastsalgav esitus. Saime teha väga palju erinevaid vahetusi, lapsed mängisid erinevatel positsioonidel ja saime kokku pidada neli vägevat jalgpallimängu. Tegime ka väravas vahetusi nii, et Omar mängis kaks ja Rio kaks mängu. Kokku tuli meie kaukasse kolm võitu ja üks kaotus, turniiril kokku väga tubli teine koht. Ja kõige suurem võit oli see, et iga laps sai mängida väga palju ja kaasa tulnud vanemate, õdede-vendade ja sõprade ees. See ongi kõige suurem väärtus. Nõmme Unitediga pidasime maha tulise mängu, viimasel sekundil lõi Romet võiduvärava! Kokku 3-2. Harju JK Valge alistasime 5-1 nagu ka Saue JK. Ainus kaotus, 1-6 tuli Harju JK Punaselt võistkonnalt. Turniiril lõi Romet 7, Matu ja Robert 2, Rasmus ja Keron ühe värava. Veel olid tublid Heleene, Liisu, Katriin, Kairon-Omar, Romel Rio, Jan-Robin, Tarvi.
2022 aasta Eesti noorte meistrivõistlustel pidas Lõuna-Läänemaa JK U9 võistkond kokku 14 mängu. Kokku kohtusime 13 erineva võistkonnaga. Neljal turniiril saadi kaks esikohta ja kaks teist kohta. Kokku võideti 11 mängu, tehti üks viik ja saadi kaks kaotust. Meie lapsed olid väga tublid. Tublid olid ka lapsevanemad, kes kõigil neljal turniiril meiega alati kaasas käisid. Suur tänu kõigile.
Pärast Sauelt koju jõudmist, kell 16.00 võtsime klubi lipu. Ja lapsed koos lastevanematega sallid ning asusime kõik koos rõõmsalt teele Arvo Miilmetsa koju. Selleks, et tänada ühte erilist ja imelist inimest. Inimest, kes meie klubi lapsi ja meie sporti toetanud juba 30 aastat, aastast 1992. Olime Arvo õues kõik rivis. Kui Arvo koos abikaasa Marega ukselt õue astus, olime kõik rõõmsad ja Arvo pisarateni üllatunud. Tänasime teda meie kauaaegse toetamise eest ja kinkisime talle meie klubi salli. Lapsed ütlesid kõik koos:"Suur aitäh, et te meid toetate". See oli väga liigutav hetk. Arvo härrasmehena ei tähtsustanud oma panust üle, vaid pani ühte lausesse kogu elutarkuse:"Meie toetus ei ole nii tähtis. Suurem ja tähtsam on see, et teie lapsed ise tahate spordiga tegeleda.!" Plaksutasime ja Matu ema Kelly ulatas Arvole lastevanemate poolt valmistatud tordi.
Pärast seda läksime kõik Matule külla. Seal ootas meid ees Keroni ja Kreni vanaema Külli, kes juba ootas hamburgeritega ja lastele oli valmistatud üllatustort! Lapsed mängisid, muidugi ka jälle jalkat ja saime natukeseks maha istuda-süüa ja lihtsalt ilusat sügispäeva nautida. Kui kell sai 17.30 kutsusime lapsed kõik kokku. Liisu ja Karla ema Kati tegi lastele teatavaks päeva ehk kõige suurema üllatusuudise. Ta pani lapsed valiku ette-Kas läheme koju, või.....Sõidame kõik koos Pärnu JK Vapruse ja Paide Linnameeskonna mängu vaatama. No selliseid hõikeid ei ole isegi peale väravalöömisi meil olnud. See oli lastele tõeline pommuudis. Üks meie jalgpallur ütles peale seda, et kui ta seda kuulis, tuli tal pisar silma. Meil on ikka vahva jalgpallipere!
18.15 algas sõit Pärnusse, kus ootasid meie JK Vapruse kogukonnajuht Karin ja tegevjuht Karl. Kõikidele meile oli tagatud prii sissepääse. Ja ka see ei olnud veel kõik. Karin ja Karl pakkusid meie lastele võimalust, millest ei ole võimalik keelduda. Viia staadionimurule tänase mängu tippjalgpallurid. Oi issand, seda üllatust. Ka vanemad olid rõõmust ei tea mis värvi. See on tõesti suurepärane. Kui sa vaatad teiste inimeste rõõmu ja näed, et see teeb nad õnnelikuks, tuleb endal ka pisar silma ja sa rõõmustad teise inimese õnne üle! Läksime lastega alla, staadioni siseruumidesse, kuhu ennem mängu kedagi kõrvalisi ei lubata. Meil oli see privileeg. Vanemad ootasid õues telefonidega. Ja siis nad tulid: Vaprus ja Paide. Viis meie last said Vapruse staarid käekõrvale, neli aga Paide jalgpallurid. Ja siis nad läksid, Eesti jalgpalli Liidu hümni saatel. Vägev tunne. Ülim mida kaks klubi, tillukene maaklubi ja Premium Liiga klubi pikki aastaid koos teinud on. Ja väljakul Paide vastu meie oma Reno ja Virgo mängimas ja vahetusmeeste hulgas ka suurte Premium Liiga kogemustega Rocco. See ongi see sama õnneliku lapsepõlve vili. Ka need meie kolm Vapruse meest olid kunagi samasugused Matud, Keronid ja Riod. Samamoodi sidusime neil paelu ja samamoodi said nad kukkudes haiget. Alati oleme klubis püüdnud aga rõhutada just seda, et teeme lapse heaks nii palju, kui meil siin võimalik.
Suur tänu lapsed. Suur tänu lapsevanemad. Suur tänu Arvo! Suur tänu JK Vaprus. Suurt tänu Reno, Rocco ja Virgo. Imeline jalgpallilaupäev sai just tänu teile kõigile võimalikuks. Teeme ikka seda kõike edasi. Oleme rõõmsad ja õnnelikud maailma kõige popima spordiala lummuses!