MEIE U10 MEESKOND KOOS LASTEVANEMATE JA SÕPRADEGA.
Pühapäeval alustasid oma teist hooaega Eesti noorte meistrivõistlustel meie U10 vanusegrupi jalgpallurid. Avaetapp toimus taas kodusel Lihula Gümnaasiumi väljkaul. Ühtlasi lõpetas see võistlus tiheda noorte jalgpalli nädalavahetuse Lihulas. Meie U10 esimese etapi vastasteks olid täna FC Flora Must, Viljandi JK Tulevik Sinine, SK Augur ja FC Kose. Taas saame rõõmustada, et suutsime korraldada väga korraliku võistluse. Nii vastaste treenerite, kui vastaste lastevanemate poolt oli kiidusõnu nii meie laste, turniiri korralduse, kui ka väljaku suhtes. Kuigi tõsi, hetkel ei ole veel jalgpallimuru selline nagu sooviksime. Eks külm kevad on teinud oma töö ja peame veel selles osas ootama. Kuid väljakud olid võrdsed kõigi jaoks ja mängud on ikka ju võistkondade vahel. Alustasime turniiri JK Tuleviku vastu. Poisid veidi kohanesid, kuid siiski saime üsna kiirelt mängu käima ja ka söödumäng hakkas toimima. Võit 4:0 numbritega andis esimesed kolm punkti tabelisse. Teises mängus ristasime mõõgad tugeva SK Auguriga. Oma esimeses mängus olid nad suurelt võitnud Florat ja olime võitluseks valmis. Mäng oligi kiire, tempokas ja ka üsna jõuline. Vastased tegid palju lööke, kuid väga ohtlikud need ei olnud. Samas saame kiita ka meie kaitset ja lõpuks ka ründajaid, kes kolm ilusat palli vastaste võrku saatsid. Ülioluline võit andis tabelisse teise võidu. Kolmandaks mänguks tuli meile vastu FC Flora. Suur linnaklubi meie poisse ei kohutanud. Nagu ikka suhtume oma vastastesse aupauklikult. Oleme õppinud, et spordis peab olema heatahtlik ja seda eriti oma vastaste suhtes. Olime selles mängus väga aktiivsed, tegime palju vahetusi, nii nagu igas tänases kohtumises, vahetasime positsioone ja saime nii proovida kõike, mida jalgpall pakub. Saime võidu 6:1 ja tabelis juba üheksa silma. Turniirimängude kava juhtus nii, et meie viimane mäng ja seda FC Kosega oli sisuliselt turniiri finaal. Kogusime lapsed ennem mängu nurgalipu juurde kokku. Treener rääkis plaanist, lapsed täiendasid, teine treener lisas olulised nüansid-Lõime käed kokku ja hüüdsime L-L-J-K ja läksime peale. Sellist esimeset poolaega pole poiste poolt ammu, kui üldse olnud!? Suurepäraselt liigutati palli, söödud keskväljal ja äärtevahetused olid ikka väga kvaliteetsed. Mõnus oli jälgida, kui ilusasti kõik toimis. 2:0 eduga läksime vaheajale. Kuna turniir oli kestnud juba kaua ja päev oli väga palav, oli vaheaja jutt vastupidavusest ja tahtest 12 minutit veel vastu pidada väga oluline. Ka oli meil tagataskus trump, natuke muuta vajadusel väljakul asetusi. Vägev oli kuulata, kui poisid teiseks poolajaks platsile läksid, nii kuulis Roberti suust:"Peame vastu selle poolaja" ja Mattias:"Kui ei jõua mängida, siis mängime ikka". Fantastiline!! Ja see kõik saigi teoks, lõime kolmanda värava, seis 3:0 ja tegime väikese muudatuse asetustega. Sii kiired ja kavalad Kose poisid said meile ühe kontrarünnakuga palli võrku lüüa. Kuid võit 3:1 peale ülihuvitavat mängu oli väga magus. Neli mängu, neli võitu ja väga õnnestunud koduturniir. Oleme rõõmsad et taas oli meie lapsi toetama tulnud väga suur hulk inimesi: emad-isad-vanaemad-sõbrad-tuttavad. See ongi asja tuum ja kõige olulisem märk. Kõik said väljaku kõrval kaasa elada Omari suurepärastele tõrjetele, Rometi, Mattiase, Roberti vägevale koostööle ründes, mis seisab ikka nende kolme poisi oskustes luua suurepäraseid olukordi. Rasmuse tahtele ja kavalusele, Jan-Robini erinevate kohavalikutega kohanemisele, Keroni ja Kaareli sellisele kaitsetööle, mida oli võrratu nautida ja Randari valmisolekule mängu igas olukorras sekkuda.
Tänasel turniiril saime skoorida nii: Mattias 6, Romet 5, Kaarel 1, Rasmus 1, Robert 3.
Toome väljaku kõrvalt välja ka paar repliiki. Treener Peeter ütles, et täna saime poiste mängu nautida sellepärast, et mäng oli väga puhas. Neli mängu, neli võitu mängida peaaegu vigu tegemata. FC Kose lapsevanem, Virtsust pärit Argo Pikkmaa, kelle poja mängu olid tulnud vaatama ka Lihulas elavad vanaema ja vanaisa ütles, et turniir oli väga hästi korraldatud. Ja veel: LLJK kaitse ja väravavaht olid täiesti ülemängimatud ja kaitsest oli võimatu läbi murda!
Igatahes, seda on kõike hea kuulata. Oleme tublid ja teeme trenni edasi, lustime, mängime võistleme. See on alles lapsepõlve jalgpall, kuid kus unistused ja sihid on samad, mis laste iidooitel. Laseme siis sellel teoks saada ja aitame neid.
Suur tänu Eesti MV korraldusstaff: Peeter Idvani, Kohvik Kolm Õde, Fotograaf Anett Kumm, Kohtunikud Timmo Kaasik, Paul Lomp, Andreas Simson. Suur tänu toetuse eest Mairo Kanter ja N-Ehitus. Ja tuhat tänu head lapsevanemad.