Laupäeval kulus muru paigaldamiseks üheksa tundi!
Kui sõbrad õlad kokku panevad, saab korda saata imesid. Väikene ime on kindlasti ka see, et alates laupäevast saab Virtsu Kooli juures mängida jalgpalli ehtsal kunstmuruväljakul. Selle projekti tõid väikesele maakoolile Karin Madisson ja Marek Volt, kes koostöös Tallinna Reaalkooliga ettevõtmise korraldasid. Reaalkool kinkis kasutatud kunstmuru Virtsu Koolile ja nüüd saavad Virtsu noored, kui ka ümbruskonna jalgpallurid seda hakata kasutama. Muru paigaldati korvpalliväljakule. Uue väljaku mõõtmed on nüüd 28X16 meetrit. See on täpselt paras, et viia läbi treeninguid ja kehalise kasvatuse tunde. Sellega paranes kindlasti ka korvpallimängimise võimalus, sest kate, mis praegu seal peal, oli väga kehv ja palliga põrgatamine üsna kesine. Hetkel on veel olukord selline, et muru vajab natukene nokitsemist ja nii mõnigi täpsust nõudev lõiketöö, mida kõike laupäeval-pühapäeval ei jõutud ära teha, tuleb sellel nädalal lõpule viia. Lisaks tuleb teha murule spetsiaalne harjashooldus, mida kunstmuru vajab. Lisaks peab üle vaatama ka kummipuru koguse, mis praegu väljakul on. Äge on mõelda, et täpselt kümme aastat tagasi, septembris 2013 paigaldasime Virtsu kooli staadionile kummiplaatidest, kuuerajalise 100 meetri sirge. Siis olid näiteks sellel staadionitööl lisaks kohalikele inimestele abiks ka praegused Premium Liiga jalgpallurid, kes siis veel noored linnapoisid olid ja Virtsus suvitasid. Laupäeval paigaldasime kunstmuru kokku üheksa tundi. 3,5 tonni kaaluvad rullid veeti kohale spetsiaalse masinaga ja töömehed, kõik oma kogukonna inimesed tegid hoole ja armastusega tööd. Kõik kes panustasid rääkisid vaid ühte, seda, et lastel oleks hea sportida. Usume kindlasti, et saame selle uue võimalusega ka talvised treeninguid ka oma klubi lastele seal läbi viia. Selge on ju see ja arvan, et see ei ole kellelegi üllatus, et saalis treenimise aeg tänapäeval õuejalgpalli hooajaks, peaks olema minevik. Kuid meie lapsed on aasta-aastalt ikka suutnud vastupidist tõestada, et annab mängida küll võistkondade vastu kes aastaringselt ja ka talvel kunstmuruväljakuid ja jalgpallihalle kasutavad. Mina usun küll, et see Virtsu kunstmuruväljak natukene aitab. Väike tähelepanek veel naturaalmuru kohta. Laupäeval paistis silma, et sealse kooli muruväljak on väga kvaliteetne, kuid...niitmata. Soe ja niiske sügis on andnud ideaalse võimaluse, et lapsed saaksid pikalt heal murul mängida. Kuid kahjuks ei ole omavalitsusel ei võimekust ega ka vist hoolt, et igal pool seda teha saaks. Laupäeval oli aga muru seal kahjuks väga kõrge. Sama kõrge oli see eelmine nädal ka Lihulas meie trenndide ajal, kuigi niitma peaks seda ikka kaks korda nädalas. Kuid meile tuli appi lapsevanem Andres Kasela, kes tegi väga kvaliteetse ja madala lõike, muru ei ole Lihulas oktoobris kunagi varem nii heas seisus olnud. Pühapäeval oli turniiril lust sellist muru lastele pakkuda.