Meie jalgpallipere Uuemõisas.

Täna toimus Uuemõisa jalgpallihallis uus jalgpalliturniir, mille nimeks "Kolme linna turniir". Tegemist on turniiriga, millel kolm etappi ja mis toimuvad kolmes erinevas linnas ja seega ka kolmes erinevas jalgpallihallis. Haapsalus toimus seega esimene. Mängisime turniiril esimest korda tiimiga, kes hakkab 2024 aastal mängima Eesti noorte meistrivõistlustel. Meie tulevane U12 võistkond sõitis turniirile 13 jalgpalluriga. Olime saanud kokku korraliku meeskonna. Kuid olid ka mõningad küsimärgid. Täna puudus meil esiväravavaht Omar. Ja selleks tegime teadlikult väravas palju vahetusi, et otsida, kus selles rollis said ennast proovile panna nii Kaarel, Andreas, kui ka Artur. Seega, tähtis roll sai jaotatud kolme poisi vahel. Nad olid püüdlikud ja saime üsna hea ülevaate, mis seisus noored selles rollis on ja kas ja kuidas võiks neid tulevikus samas kohas kasutada. Iga poiss tõi selles ametis välja plusse, kuid oli ka mõningaid miinuseid, mis tuleb viie kuu jooksul plussideks saada. Alustasime suunaga nii, et esimeses kohtumises olid algul platsil U10 mängijad. Siis hakkasime sisse tooma uusi, U12 poisse ja nii, et sulandumine oleks valutum. See oli esimene suur turniir, kui meie segu pidi andma mingi info seisust, kuidas mängida. Esimene mäng oli üsna korralik. Jäime küll kaotusseisu, kuid meeldis see, et poisid tulid kolme väravaga mängu tagasi. Eelkõige oli selleks põhjuseks rütm, mille leidsime vahetustega. Siis suutsime jälle kaks väravat tagasi anda, kuid lõppsõna jäi meile ning 4:3 võiduga alustasime tuniiri. Teist mängu alustasime päris põhjalike muutustega. Oli näha, et osa poisse ei ole veel haigustest taastunud ja seega pidime andma neile natuke väiksema rolli. Mängisid nii, kuidas tervis lubas ja kuidas endale kõige tervislikum ja kasulikum. Ka teine kohtumine oli sportimisekeeles võidetav mäng. Kuid siit said poisid kaasa võtta kaks kindlat asja-Tuleb mängus ära kasutada väga head momendid, lausa ideaalsed võimalused ja teiseks, jalgpall on meeskonnamäng ja tuleb sööta, kui kaaslane väga heal positsioonil. Seega väga hea õppimiseks ja mõtlemiseks. Sellised kaotused, 1:3 on väga vajalikud, seda ei tohi just väga avalikult öelda aga sellised kaotused on vajalikumad, kui kindlad võidud. Kolmandas mängus läksime välja taas veidi muudetud algkoosseisuga ja idee ning ülesanne oli ikka kaitsemängijatele meelde tuletada, et peab tõusma ründajatele järgi ja toetama rünnakut. Siin hammustasime näppu, mitmel juhul ei jõudnud tagasi ja kontrarünnakutest tehti meile elu väga kibedaks. 1:5 kaotus, kuid nägin vägagi palju head. Paremas kaitses mänginud Andreas on vist küll võitlemas selle koha peale. Tema söödud ette Robertile olid head. Natukene jäi puudu ehk diagonaalsöötudest, kuid vapper tegutsemine oli ikkagi. Kolm mängu tegi head tööd keskkaitses mänginud August ja ees nii vasakul, kui keskel mänginud Kert. Tema platsinägemine viis mitmel korral kaaslased löögile ja ka väravani. Tal endal jäi skoorimisest natukene õnnest puudu. Hea oli vahetada ka Riot ja Mattiast. Robert oli terav vasakul pool. Vasakul said erinevaid kohti mängida Uku ja Romec. Viimasele andsime ettevaatlikult mänguaega, ka tema oli olnud äsja tõbine. Asjadega hakkab harjuma Andre, kelle suur soov mängida ja seda hästi teha ajab poisi veel platsil segadusse. Kuid tema suured mänguminutid tulid kahes viimases kohtumises nii nagu Tarvil, kes vapralt võitles. Meie põhikaitsemängijad Keron ja Kaarel said täna palju vahetada. Keroni väike haigus jättis jälje, kuid kui ta oli paltsil, oli ta tubli. Kaarel mängis kõik kohad kaitses ära ja see oligi eesmärk. Kaks viimast mängu tõid suured kaotused, kuid kaks viimast mängu oli taas ka uue rütmi leidmine sest kaks põhikoosseisu poissi pidid turniiril minema ja uue rütmi ja positsioonide leidmine võttis aega. Nägin taas, et kui on soov, saame mängida. Tõsi, lõpus hakkas mängima meie vastu ka väsimus. Ega 1X25 minuti ja seda viis korda teha ei olegi nii kerge. Kuid nii mängisid ju ka teised tiimid...Seega, füüsiline vastupidamine oli ka märk, mida saame miinuspoolele kanda. Ja väikesed asjad, mida alati tuleb kinnistada. Palliga minek ikka edasi, nii kaua kui saab, siis sööt. Värava poole raskes olukorras mittemängimine. Ja veel, turniirist turniirini-esimese puute sööt on võimalus, mitte ainus lahendus. Ikka pall omaks, pea püsti ja siis edasi. Kuid, kui see võimalus on heal posistioonil olemas, siis saab ja peabki esimese puutega edasi mängida. Võtsime koos turniiri kokku ja poisid said mõelda ja kaasa rääkida. Viimane kaks nädalat on olnud väga tormiline. Võistlusi on olnud palju. Lapsed on olnud tublid. Igalt turniirilt ja sõprusmängult ei pea tulema võidu ja esikolmikukarikaga. Tänane, kus mängis tulevane U12 tiim on vajalikum, kui ükskõik mitu kuldmedalit. Paneme väravad ka kirja: Robert 4, Mattias 2, Uku 2, Romel Rio 1

Suur tänu lapsevanemad: Annika, Sölvi, Kristi-Carolina, Reelika, Peeter, Martin, Andro, Rando, Raul. Olite lastele suureks toeks.

Suur tänu meie võistlussõidu toetamisel: AS L&L, Kvaliteetaken OÜ, Vamet OÜ, COOP Lihula.