Reno oli, on ja jääb meie laste lemmikuks!
Vahel on sissetulevad telefonikõned rõõmsad, vahel mitte nii väga. Tänane oli natukene selle viimase moodi. Mõne aja pärast said kõik seda uudist lugeda ka juba ametlikul Pärnu JK Vaprus facebooki lehelt. Reno Mark on otsustanud, et möödunud hooaeg jääb tema profikarjääri viimaseks.
Reno Mark:"Võtsin vastu väga raske otsuse praegusel hetkel samm tagasi astuda, et saaksin keskenduda muudele tegemistele. Jään neid aastaid Vapruses meenutama alati heade sõnadega. Tänan klubi eelkõige selle võimaluse eest esindada Vaprust nii noorte, kui ka meeste jalgpallis ning samuti ka usalduse ja koostöö eest. Edaspidi jälgin kindlasti Vapruse tegemisi ja olen suur fänn väljaku kõrval. Soovin klubile, mängijatele ja suurepärastele toetajatele siiralt head, edukat ja meeldejäävat uut aastat. Näeme staadionil!"
Reno alustas JK Vapruse esindusmeeskonnas mängimist 2018 aastal, 17 aastasena. Ta pidas seal 148 kohtumist, milles lõi kaheksa väravat. Kõrgeimal, Premium Liigas sai ta tänaseks hetkeks kirja 96 mängu ja kolm väravat.
Jalgpall, kui turvalise lapsepõlve osa oli aga Renol koos vanemate vendade Romeli ja Reiloga ning teistel Kirbla poistel igapäevaseks harrastuseks. Juba nelja aastase poisina mängis ta oma esimese turniiri. Turniir kandis nime Lõuna-Läänemaa koolide jalgpallipäev ja see toimus sellel aastal Kirblas, sealses jalgpalliorus! Võistlus läks nii pikaks, et pime tuli välja ja mäletan, kuidas sealsed laspevanemad väljaku piirid küünaldega kaunistasid. See oli eriline turniir. Edasi läks asi nii nagu me kõik teame. Ta tuli lasteaia viimases rühmas koos sõber Roccoga meile klubi trenni ja alustas trennitööd. Ta mängis Lõuna-Läänemaa JK eest kümneid turniire ja sadu mänge. Aastatel 2009, 2010, 2011, 2012 Eesti noorte meistrivõistlustel. Sai riigi esivõistlustel kirja oam esimese klubi eest 47 kohtumist ja lõi neis 19 väravat. Aastal 2013 esindas ta Eesti meistrivõistlustel Kiili JK Kalevi võistkonda, aastal 2014 oli tal seljas Läänemaa JK särk. Aastal 2015 aga siirdus ta mängima Pärnu JK Vaprus noortetiimi. Tema jalgpalluriks kasvamine on olnud kui muinaslugu- Tema enda poolt väga rangelt treeningutel osalemine, vanu treeningpäevikuid vaadates ei leia Reno nime tagant puudumisi. Lisaks armastav kodu. Imeline ema Angelika, armastavad vanavanemad! See kõik lõi pinnase, et noorukist kasvaks jalgpallur. Ma ei mäleta aastat, kuid see oli siis, kui praegune JK Vapruse treener Igor Prins oli Läänemaal Eesti Jalgpalli Liidu poolt jalgpallitreenerina tööle toodud tipptreener. Ta käis treeninguid vaatamas ka Lihulas. Ta vaatas meie poisse ja imetles ka Renot, kelle kohta oli tal öelda ainult kiidusõnu. Aastad läksid ja Renost sai tippjalgpallur. Neli hooaega Premium Liigas, ligemale sada mängu. Imeline. Olid aastad, kui Reno, koos oma Lihula trennikaaslaste Rocco ja Virgoga alustasid sageli Vapruse algrivistuses Premium Liiga mänge. Vot see oli siis väga eriline, kolm ühest kohast pärit maapoissi koos kõrgseltskonnas. Reno mängis ka Eesti noortekoondises. Seega sai tunda tippjalgpalli igast otsast. Mis aga ehk erilisem-Renost kasvas välja Vapruse fännide lemmik. Ja loomulikult meie laste suur lemmik ja sõber. Kui ikka meie mängijad suutsid saada Reno särgi või putsa, või midagi muud, siis need asjad võeti kaissu. Sest need andsid head energiat, tegid meie lapsed veelgi tublimaks. Ta oli alati kohal, kui me teda kutsusime. Perepäevad ja jalkaturniirid, lõi lastega palli ja oli ja on alati kohal.
Ma ei tea, kas tema otsus on õige või vale. Ja selle teeb lõpuks mängija ise. Noor inimene. Mitte kellelgi teisel ei ole õigust otsustada kellegi eest. Kindlasti on see õige valik, siis kui ta seda ise on otsustanud.
Nüüd tänasel päeval seda rohkem, saab iga laps, iga poiss klubis mõelda, mida teha, et Renoks saada. Kõige parem seda teada saada, on tema enda käest küsida. Küsida mitte ainult särki ja putsasid, vaid uurida, kuidas tema treenis. Kas tema treening oli ainult kolm korda nädalas klubis koos teiste sõpradega, või tegi ta sadu lööke ja kõksimiseharjutusi ja kõike muud kodusel Kirbal rohtunud väljakul. Või mida ta mõtles? See oleks huvitav. Ehk on tulevased Renod just need, kes just praegusel hetkel mängivad ühe meie jalkapoisi sünnipäevapeol Kõmsil? Lapsed, küsige Renolt nõu. Ta oskab seda teile kindlasti anda.
Kuid, teie kõik, Reno fännid! Ta on varsti tagasi. Taas jalgpalliväljakul ja meid kõiki rõõmustamas. Ta naaseb kaasas rohkelt kogemusi elult endalt. Usun seda siiralt!
Seniks aga Suur Aitähh Reno! Head uut aastat! Meie jalgpallipere soovib, et kõik sinu ettevõtmised õnnestuksid!