Meie jalgpallipere peale suurepärast turniiri
Pühapäeval 21.jaanuaril võtsime klubi U11 võistkonnaga osa Rapla Sisehallis toimunud Raplamaa Taliturniiri raames toimunud turniirist. Olime sellel talvel seal juba teist korda, oktoobri lõpus mängisime samuti samas hallis. Tänane turniir oli märksa tugevam, osavõtjad klubid natukene kvaliteetsemad, ühesõnaga võistkonnad, kes kauem harjutanud. Kui oktoobris tõime Raplast koju esikoha, siis täna tuli kohe alagrupis igas mängus ennast tõestada, et ka ehk medalimängudeni jõuda.
Turniirist nii palju, et see oli selgelt võetud juba Eesti noorte meistrivõistlusi silmas pidades. Me peame mängima võimalikult rohkem talvel hallides. Samades tingimustes, kus treenivad meie vastased. Peame käima samasse jalga, et vähemalt see pool oleks mingilgi määral võrdne. Me ju treenime sees, saalis ja suurde halli mängima minna on alati keeruline. Selleks võtamegi lastega palju selliseid mänge ja turniire ette. Muidugi võistleme ka saaliturniiridel, kuid see õige, päris jalgpall käib ikka sellistel väljakutel. Teine asi oli täna see, et kui vaadata koosseisu, siis puudusid kaks põhikoosseisu poissi-Romet ja Romec. Lisaks veel jäi öösel haigeks teise kuuiku mängija Eliisabet. Iga laps on väärt kullakuhja ja iga puudumine lööb mõra mängumootorisse ja igas sellises olukorras tuleb leida just see õige koosseis. Mängivad siis need, kes on võistkonnas ja ega katki ei olegi midagi, kuid ikka käib ideaalne ettevalmistus täie koosseisuga.
Esimene kohtumine oli JK Vasalemma vastu. Positiivne oli see, et saime mängu kohe käima. Tavaliselt on seda meil väga raske saada. Ei tea miks aga poisid olid kohe valmis. Järelikult on mõtlemine selles suunas paranenud. Natukene ehk just suure väljakuga harjumine võttis aega, kuid 2:0 võit oli ikka kindel. Jätsime palju ka löömata, mis näitas meie üleolekut veelgi. Teine mäng oli aga õuduste unenägu!! Kadunud oli täpne sööt, tõsine suhtumine ja asjad olid väga pilla-palla. Poisid kindlasti ei läinud mängule sellise mõtlemisega nagu esimesele kohtumisele. Ja see maksis ennast kätte-0:9 kaotus tuli Jõhvi JK Noova käest. Vastased olid muidugi ka kiired, nad edestasid igas jooksuelemendis meie poisse. Ja meeskondlik mäng selles kohtumises puudus. Alagrupi viimane kohtumine oli Raplamaa JK II vastu ja siin oli lihtne, kui soovime mängida medalitele, tuli see võita. Mäng oli sutsu parem ja vastane ei olnud ka nii tugev, kui eelmine. Siiski saime nagu ladusamalt asjad jooksma. Kuigi pinget oli lõpuni. Tegime ka siin mängus palju vahetusi ja saime tabelisse 2:1 võidu. Kuus punkti, alagrupis teine koht ja poolfinaali vastaseks FC Kose. Tuttav vastane Eesti meistrivõistlustest, kui Lihulas neid olime 3:1 võitnud. Nüüd taas tulime oma mänguga alla tagasi. Väga ebastabiilne. Taas ei saanud käima söödutäpsust. Kaitsjad ehk pidanuks kiiremini palli ründajateni viima-aega selleks oli rohkem kui Noova surve all. Kuid natukene jäädi mõtlemisega jänni. Kiirem mõte, kiirem sööt ja ongi surve alt väljas ja juba ohtlikud olukorrad vastaste värava all.. Kaotus 0:6 ja juba mängu ajal hakkasime poisse ettevalmistama kolmanda koha mänguks. Tuli selgitada ja palju rääkida. Tegime kaks koosolekut, ühe kohe peale mängu ja teise ennem pronksimängu. Ja...ei ole selle tiimiga olnud kunagi varem sellist üles-alla kõikumist ja ei ole kunagi varem olnud selle tiimiga täiesti uut ümbersündi! Meie laste päeva kõige parem mäng tuli päeva kõige tähtsamas kohtumises. Päriselt ka oli seda võitlust hea vaadata. Just võitlust, mis tuli tahte pealt. Kui ennem olid jalgpallurid natukene loiud ja ehk isegi arad..siis nüüd oli mäng väga ilus ja seda iga poisi poolt. Kaitsjad said hakkama asjadega mida vajasime varem-söödutäpsus, ülesse tõusmine ja tagasi jõudmine. Nad viisid kiirelt palle ründajatele. Ääred oli kiired ja efektiivsed. Vahetused suurepärased. Iga poiss kes püünele pääses sai sellest oma võimalusest aru. Et nüüd tuleb see võimalus ära kasutada. Kogu tiim mängis hästi. Kuid eredamalt hakkas päike paistma ehk siis, kui mängu läks Andre ja seda vasakusse äärde. Tema töötahe ja ka juhtvärav tõmbas käima kogu tiimi-Omar tegi suurepäraseid tõrjeid ja tuli vastu, tema söödud olid päeva parimad. Keron, Kaarel ja August olid kaitsjad nagu kaitsjad olema peavad. Mitte ainsatki liivatera nende mängumootoris ei olnud. Just see, et nad tõusid ülesse järgi, oli rünnakute lõpetamisele suureks abiks. Robert, Rio, Leek, Mattias olid ees tublid. Robert lõi veel teise ja olime juba 2:0 ees. Mäng ei olnud veel aga läbi ja kui vastased veel väga efektse väravaga vahe üheväravaliseks mängisid, siis muutus kohtumine veelgi huvitavamaks. Varumehed elasid kaasa, lapsevanemad samuti ja treener tundis, et ta pole ka üle pika aja nii oma lastele kaasa elanud. Ja kõik vaatasid oma kelli, aeg ei tahtnud lõppeda, kuid siis see saabus-lõpuvile ja meie poisid jooksid teineteisele tormi. Vägev võit tugeva tiimi üle ja tugevalt turniirilt kolmas koht. Super.
Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi mängis koosseisus: Robert(2 väravat), Mattias, Andre(1 värav), Romel Rio(1 värav), Keron(1 värav), Kaarel Maiko, Kairon Omar, Randar, Leek(1 värav), Jan-Robin, Tarvi, August.
Suur tänu lapsevanemad, kes kaasas olid ja kes alati aitavad: Reelika, Kelly, Siret, Sölvi, Külli, Maire, Riina, Getter, Antero, Rainer, Rando, Peeter, Martin.
Suur tänu L&L ja Coop Lihula võistlussõitu toetamast.