Vapruse ja Lõuna-Läänemaa JK noored peale kohtumist 

Juba teist korda mängisid Lõuna-Läänemaa JK U12 noored jalgpallurid hooajaeelse treeningmängu. Kui kaks nädalat tagasi mängiti Risti kunstmuruväljakul Risti/Nõmme Kalju noortega, siis täna ristasime mõõgad Pärnus, Rehepapi kunstmuruväljakul. Vastaseks Pärnu JK Vaprus U11 ja väga tore selle juures see, et vastaste treeneriks on meie klubis jalgpalliga alustanud Robin Mõtt. Just Robinile saame nüüd suure tänu öelda, sest tema lahkel loal saime kasutada väljakut ja tema noorte trenniaega. Mäng aga meie poistele ülivajalik-Treenime ju praegu sisetingimustes ja peame kuidagi muu maailmaga sammu pidama. Kõik vastased, kes peatselt algaval Eesti meistrivõistlusel meile vastasteks tulevad on kogu aeg talvel treeninud kas hallides või kunstmurul. Selleks võtame ja püüame hoida mingisugustki tempot ja sammuda ühte jalga. Mäng seega siis ülioluline ja meie lastele väga vajalik.

Mäng algas kerge meie survega, otsisime kohta ja püüdsime saada lahti sisetreeningute väikesest väljakust. Poisid olid tublid ja see õnnestus kiiremini, kui meie esimeses mängus. Meie eesmärk number üks oli ikka see, et saaksime anda kõigile poistele võrdselt mänguaega ja tegime viisikute vahetusi. Mängime sellel aastal 8+1 formatsioonis ja see vajab lastel väga palju õppimist. Oleme õigel teel ja just mängud annavad sellele väga palju juurde. Täna saime proovida ka vahetusi nii, et kaitsjad ja ründajad tegid seda segamini. Ühesõnaga, kõik lapsed mängisid kõiki kohti. Peame saama lastele mõtetesse tuua ka kohanemise teema, et nad ei tunneks ennast väga mugavalt. Et jalgpallur ei mõtle, et ta on tipuründaja või paremkaitsja ja muust asjast ta vastustust ei tunne. Ikka tuleb anda palju erinevaid kohti ja nii see kogemus tuleb. Poisid said hästi hakkama. Meeldis väga kuidas keskväljakult poisid kiirete söötudega ääred leidsid.. Natuke ehk jäi tsenderduste täpsusest vajaka. Meeldis, kuidas kaitsjad võtsid maha kõrged õhust tulevad pallid ja ei lasknud neid põrkesse. Meeldis see, kuidas mitte keegi ei teinud mitte mingisugust märkust. Kõik poisid olid sajaga asja juures. On märke jalgpalluriks saamisest. Natukene saame ehk rääkida kaitsevigadest, kuid siin ongi just teema see, et positsioonide vahetused lõid rütmi natukene sassi ja sellega harjumine võtab aega ja peame seda õppima. Mugav ei tohi lastel olla. Meie kolme värava eest hoolitsesid kogu meeskonna abiga Romet, Andre ja Artur. Veel esindasid klubi Omar, Uku, Mattias, Keron, Robert, Romec, Romet, Ruud, Jan-Robin, Tarvi, Leek. Sellel korral jäime vastastele 3:7 alla, kuid mäng oli see mis meid rahuldas. See oli väga vajalik ennem hooaega.

Suur tänu lapsevanemad, kes kaasas käisid: Reelika, Kelly, Ave-Piia, Valli, Sälly, Siim.